Dinosauruste liigestes olid paksud kõhrkihid, mis võisid nende kasvule lisada enam kui 30 sentimeetri jagu pikkust, kuulutavad Missouri ja Ohio ülikoolide teadlased. Uurijad ütlesid ka, et pikem kasv võis mõjutada elukate kiirust ja kehahoiakut, vahendab AFP.

“Dinosauruste kaasaegsete sugulasliikide jäsemete uurimine näitab, et dinosaurused olid märkimisväärselt pikemad kui algul oletati,” ütleb Missouri ülikooli arstiteaduskonna professor ja uurimuse juhtiv autor Casey Holliday.

Ta selgitas, et paljude dinosauruste pikkadel luudel, näiteks reie- ja sääreluudel puuduvad suuremad liigesed ning nende otsad on ümarad ja koredapinnalised.

“See näitas, et need struktuurid ja seega ka liigesed ise pidid koosnema väga paksudest kõhredest, mis dinosauruste pikkust märkimisväärsel määral kasvatas,” lisab Holliday.

Imetajate luude otstes on hiidsisalikest erinevalt väikesed eenduvad osad, mis aitavad luid liigeses teiste luudega ühendada. Luude vahel on väga õhuke kõhrkiht.

Ajakirjas PLoS ONE avaldatud uurimus heitis valgust roomajate ja imetajate, nt inimeste liigeste kujunemisele eri kõhre- ja luuhulkade toel.

Uurijad võrdlesid jaanalindude ja alligaatorite — dinosauruste kõige lähemate elusolevate sugulastega — liigeseid türannosauruste, tritseeratopside ja muude dinosauruste kivistunud jäsemetega.

Teadlased leidsid, et alligaatorite ja jaanalindude jäsemetes on kuus kuni kümme protsenti kõhre.

Holliday näitas, et pärast “kõhrekorrektuuriteguri” rakendamist suurenes paljude linnujalgsete (Theropoda) dinosauruste nagu türannosauruse kasv vaid õige mõõdukalt, samas kui linnupuusalised (Ornithischia) ja sisalikujalgsed (Sauropoda) dinosaurused nagu tritseeratops ja brahhiosaurus võisid olla pikemad koguni kümme protsenti või rohkem.

Varem 13 meetri pikkuseks peetud brahhiosaurus võis täiendavate liigesekõhrede tõttu tegelikult olla rohkem kui 30 sentimeetrit pikem, teatasid uurijad.

“See uurimus on oluline, kuna näitab, et luud üksi ei pruugi oma kunagise omaniku kohta kõike öelda,” selgitab Ohio ülikooli osteopaatiakolledži anatoomiaprofessor Lawrence Witmer. “Mõistmaks seda, kuidas dinosaurused liikusid, peame me analüüsima nende luid sellistena, nagu need nende kehade sees olid, koos kõhrega.”

Ta ütleb, et muuseumidesse paigutatud dinosauruseluud ei peegelda nende loomade tegelikku eluaegset kõrgust täpselt, kuna kõhrotsad ja muud pehmed koed pole säilinud.

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!