"II tüüpi diabeet ei ole üks suur ühetaoline hall mass. Tegu on mitme erinevat tüüpi haigusega, mis vajavad veidi erinevat ravi. Kui me selle omaks võtame, saame hakata pakkuma patsientidele asjakohasemat ravi, mis tõstab nende elukvaliteeti," selgitas uurimuse juhtivautor Leif Groop, Lundi ülikooli diabeedi ja endokrinoloogia professor ERR Novaatorile. Groopi ja tema kaaslaste järeldused põhinevad 14 775 patsiendi tervise- ja geeniandmete ning nende vere uurimisel.

Diabeedi puhul ei tooda kõhunääre insuliini piisavalt või on kaotanud keharakud hormooni suhtes tundlikkuse. Seetõttu on inimeste veresuhkrutase tavapärasest kõrgem. Klassikaliselt jaotatakse haigus kaheks.

I tüüpi diabeedi korral hävitab inimese enda immuunsüsteem beetarakke, milles insuliini toodetakse. II tüüpi diabeeti peetakse pigem eluviisiga seotud haiguseks. Eeskätt on selle tekkepõhjuseks ülekaalulisus ja vähene liikumine. Muu hulgas kasvatab ˇdiabeet omakorda südamehaiguste, pimedaks jäämise ja neerupuudulikkuse riski.

Loe lähemalt ERR Novaatorist!