Kuulsaid kunstnikke vaevas düsleksia ehk suutmatus kirjapandud sõnu korralikult näha, mis arvatakse kimbutavat üht last tosinast, vahendab The Daily Telegraph.

Teadlased usuvad aga, et see võib olla erinevuseks, mis lahutab niisama kritseldamist surematute kunstiteoste loomisest.

Middlesexi ülikooli teadlased arvavad, et on jõudnud jälile mõnede maailma kõige tunnustatumate kunstiteoste, nt Mona Lisa loomise tagamaadele.

Uurijad mõõtsid 41 mehe ja naise visuaal-ruumilist suutlikkust ehk ruumilise teabe töötlemise võimet, mis on kunstilise ande seisukohalt esmatähtis.

Pooled katsealustest kannatasid düsleksia all, s.t neil oli raskusi korrektse kirjutamise ja lugemisega. Uurijad leidsid, et lugemispuudega mehed said teistest paremaid tulemusi paljudes testides, muu hulgas kujutiste jäljendamises.

Ajakirjas Learning and Individual Differences avaldatud uurimuse kohaselt olid düslektikud samuti osavamad ruumilises virtuaallinnas orienteeruma.

Uurijad arvavad, et lugemispuudega inimestel on ruumist parem arusaamine.

Uurimust juhatanud dr Nicola Brunswick ütleb, et paljud düslektilise häirega inimesed eelistavad probleeme lähendada pigem mõeldes ja tegutsedes kui kõneldes. “See võib aidata düslektilistel meestel arendada välja selliseid oskuseid, mis on vajalikud kunstis ja loomingulistes valdkondades edu saavutamiseks.”

Lugemispuudega naiste ruumiline taju teiste naiste omast aga ei erinenud. Selline tulemus võib olla seotud asjaoluga, et ruumiliste kujutiste manipuleerimise oskus kaldub olema pigem meeste pärusmaa.


Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!