Curiosity "suur avastus" on suur arusaamatus

 (35)
Curiosity "suur avastus" on suur arusaamatus
Foto: AP

Üks Curiosity programmi juhtivaid teadlaseid John Grotzinger tuli 13. novembril USA riigiraadio NPR stuudiosse selleks, et rääkida kulguri tegemistest Marsi pinnal.

Kui intervjuu aga möödunud nädalal eetrisse läks, jõudis uudispealkirjadesse üle maailma sellest peamiselt üks pinnaseproove puudutanud märkus, mille kohaselt läheb avastus kirja ajalooõpikutesse, vahendab Mashable.com.

Kohe noppisid tsitaadi üles Twitteri ja Facebooki kasutajad, aga ka ametlikud uudistekanalid. Ütlus paisus kiiresti nädala üheks suuremaks kõmulooks.

Selle kohaselt oli vaid paar kuud Marsil veetnud kulgur Curiosity teinud avastuse, mida NPRi reporter olla nimetanud vapustavalt murranguliseks. Ja see avastus on nii tähtis, et NASA peab enne ametlikku teadaannet andmeid neli korda üle kontrollima!

Taoline kuulujutt pole aga sugugi täpne.

Kogu maailmas valjult vastu kajanud lausele eelnes Grotzingeri selgitus, et NASAle on laekunud esmased andmed Curiosity orgaanilisi ühendeid tuvastava pinnaseanalüüsimisseadme SAM (ingl Sample Analysis at Mars) esimesest pinnaseproovist.

Loomulikult järeldas avalikkus sellest, et Curiosity on avastanud keeruka ehitusega orgaanilisi molekule. Kuid ehkki NASA valduses on tõepoolest andmed viimatiste pinnaseproovide kohta, väidab kulgurimissiooni töörühm, et seni pole uurijad ühtegi eriliselt murrangulist avastust teinud.

Seotud lood:

Tõtt-öelda liikus kulgur vaid viis päeva hiljem kõnealusest paigast edasi, võttes tee peal juba uusi pinnaseproove.

See, mida Grotzinger tegelikult öelda üritas, oli, et Curiosity kaks aastat vältava missiooni jooksul kogutud andmed täiendavad meie teadmisi Marsi kohta enneolematul määral, mistõttu on Curiosity abil tehtav töö ajaloolise tähtsusega.

Ja see on täiesti tõsi. Senise lühikese perioodi vältel, mille kulgur Punasel planeedil juba veetnud on, on tehtud mitu olulist avastust, näiteks leitud ürgne veevoolusäng. Alles äsja järeldati kulgurilt laekunud andmete toel, et kiirgustasemed Marsi pinnal ei ole astronautidele eluohtlikud.

Grotzingeri kommentaaris, mille kohaselt andmeid tuleb enne avalikustamist korduvalt kontrollida, pole samuti midagi ebatavalist; see on teadusvallas täiesti tavaline, eriti kui tegu on uuest instrumendist pärinevate andmete kõige esimese komplektiga.

NASA suhtlusmeedia projektijuhi Veronica McGregori osutusel oli kulguri 21. novembrist pärinev Twitteri-säuts katse arusaamatust siluda.

"Taoliseid kuulujutte on alati keeruline summutada," nendib McGregor. "Samas on tore näha, et nii paljud inimesed meie kulguri leidude suhtes nii suurt elevust ja huvi ilmutavad."

Keegi ei väida, et Curiosity tulevikus midagi tõeliselt suurt ei avasta; seda pole lihtsalt seni veel juhtunud.

Kui murrang tõesti saabuma peaks, on oluline silmas pidada, et NASA kindlasti ei avalikustaks vastavat uudist mõnes ajakirjandusväljaandes või raadioeetris. Nimelt teavitab USA kosmoseagentuur üldsust olulistest leidudest ainult NASA peakorteris toimuvate pressikonverentside kaudu.

McGregori osutusel on 3. detsembril toimuvale Ameerika geofüüsikaliidu AGU konverentsile tõesti kavandatud NASA pressikonverents, kuid see kuulutati välja juba siis, kui Curiosity alles Marsil maandus, ega lange kokku ühegi suurejoonelise teadaandega.

"Curiosity missioon annab meile enneolematutes kogustes väärtuslikku teavet," selgitas Grotzinger. "Suur osa neist andmetest annab senisest parema ülevaate Marsi väga iidsetest keskkondadest, mida on planeedi ajaloo jooksul kõige asustatavamateks peetud. Meie retk tagasi minevikku on alles alanud."

NASA reaktiivuuringute laboratoorium JPL esitleb väljapanekut Curiosity edusammudest ja tehtud vaatlustest AGU eelseisval konverentsil San Franciscos.