COVID-19 pandeemia tõttu "lukku pandud" maailm võib ilma ennustamise raskemaks muuta

 (10)
Paavst Franciscus saabus Tallinnasse
LennukFoto: Andres Putting

COVID-19-pandeemia andis reisilendudele tohutu hoobi, nende arv langes isegi madalamale tasemele kui näiteks 2010. aastal pärast vulkaan Eyjafjallajökull’i purset.

See aitab keskkonnal ehk veidi kosuda, kuna lendamine pole kaugeltki „roheline” tegevus... aga samas võib rikkuda ilmaennustuste täpsust, mis pole nagunii täppisteadus.

Atmosfääri- ja ookeanipinna kohta andmeid koguv ja neid oma 193 liikmesriigile jagav WMO (Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon) teeb oma tööd nii maal kui ka taevas. Viimane toimub tänu satelliitidele ja reisilendudele, mille vähenemine võibki ilmaennustuste täpsusele põntsu panna.

„Sama kehtib ka siis, kui maapealsed ilmavaatlused vähenevad, kui COVID-19 hakkab laiemalt mõjutama vaatlejate töö jätkamise võimalusi suurtel aladel arenevates riikides,” kommenteerib WMO Maa süsteemi haru direktor Lars Peter Riishojgaard.

Tulisem probleem on hetkel siiski lennukites asuvad sensorid, mida on nüüd taevas palju vähem, et ilma ennustamise jaoks olulisi õhutemperatuuri ning tuulte kiirusi ja suundi mõõta ning raadio- ja satelliitside teel maa peale edastada.

NOAA (USA riiklik ookeani- ja atmosfäärivalitsus) andmetel edastavad 3500+ kommertslennukit aastas üle 250 miljoni vaatluse, jälgides oma lennuteel rõhku, temperatuuri, tuule tugevust ja suuna ning mõnel puhul veel niiskustaset.

FlightRadar24 andmetel langes kommertslendude arv tänavu veebruaris 4,1 protsenti (võrreldes mulluse sama kuuga) ja märtsis koguni 21,6 protsenti. Aasta lõikes on maailmses õhuliikluses oodata Bloombergi hinnangul 8,9-protsendilist langust.

Seotud lood:

NOAA Maa süsteemi uuringulabori 2017. a uuring näitas, et lennukite poolt kogutava info kasutamine vähendas kuus tundi ette tehtud tuule-, niiskuse ja temperatuuriennustuste täpsust Põhja-Ameerikas kuni 30% (aluseks RAP- ehk Rapid Refresh mudel).

Euroopa keskpika ilmaennustuse keskus (ECMWF) avaldas oma uuringu ja leidis, et lennukite kogutavat infot kõrvaldades vähenes nende mudelites Maa põhjapoolkera puudutavate ennustuste täpsus 15% (reaktiivlennukite sõidukõrguses) ja maapeale rõhu puhul 3%.

See ei tähenda siiski, et ilmastikuteadlased vähenenud lendude tõttu täitsa hätta jäävad.

ECMWF hakkas jaanuaris kasutama ka Aeolus-satelliidi andmeid ja teisi andmesaatjaid on veel palju: ilmaõhupallid, maapealsed ilmajälgijad, radarid, satelliidid ja poid. NOAA hakkab varsti kasutama ka COSMIC-2 satelliidiparve andmeid.

Loe ka Forte varasemat lugu, et kui täpsed ilmaennustused üldse olla saavad

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!