Nüüdseks juba kurikuulus 2+2-reegel nõuab kaaskodanikest vähemalt kahe meetri kaugusel püsimist. Värske uuring annab aga mõista, et seda reeglit võib olla vaja kohendada vastavalt ruumile, kus viibime.
Nimelt ei piisa kahemeetrisest vahemaast kitsastes suletud koridorides, milliseid võib kohata näiteks koolimajades, kontorihoonetes, lennujaamade pardalepääsutsoonides jm.
Õhuvoolu ja viirusepiiskade levikut mudeldavate raalsimulatsioonide abiga näitasid uurijad, et liikudes jätavad inimesed endast maha viirusepiiskadega täidetud hõljuva mulli või pikerguse, viirustest tulvil pilve.
Kitsas koridoris muutub selline pilv tihedamaks, kujutades endast suuremat ohtu järgnevatele inimestele.
„SARS-CoV-2-nakkuse levikut mõjutab olulisel määral õhu liikumine. Juba väga väikesed muutused õhuvoolus võivad oluliselt mõjutada viiruse levikumustrit õhus,” selgitas uurimuse kaasautor, Hiina teaduste akadeemia mehaanikainstituudi uurija Xiaolei Yang. „Kaitsemaski tuleks kanda ka siis, kui teisi inimesi ümberringi pole.”
Teadlaste töörühm analüüsis köhaga tekkinud piiskade hajumist eri suurusega ruume läbiva inimese n-ö kiiluvees.
Selleks rakendasid nad raalmudeldatud inimeselaadseid digimannekeene ja hõlmasid tegureid nagu õhuvoolu-mustrid, kõndimise kiirus, ümbritsev arhitektuur ning piiskade kontsentratsioon ja liikumiskiirus. Arvesse jäid võtmata õhutemperatuur, õhuniiskus ja piiskade aurumise kiirus.
Uurimusest selgus, et kui koridoris kõndiv inimene köhib, paiskab tema hingeõhk keskkonda piisku, mis liiguvad ümber tema keha ja selle taha — üsna samamoodi nagu kiiluvesi tekitab laineid laeva taga.
Selline pikk „kiiluvesi” voolab kõndija taga umbes põlve kõrgusel, mis annab mõista, et laste võimalik kokkupuude haigustekitajatega on seniarvatust suurem: täiskasvanud nakatunu tekitatud piiskadevool tabab neid umbes suu kõrgusel.
Lisaks „kiiluveele” on veel üks spetsiifiline piiskade jaotumise muster — hõljuv mull. See eraldub liikuvast inimesest ja tekitab viie sekundi jooksul pärast köhimist viirusega küllastatud piiskade hõljuva mulli.
Järgnev inimene võib neid viiruslikke piisku sisse hingata ka juhul, kui nakatunu kõnnib temast üsna kaugel eespool. Kiiluvee-kujulise pilvega võrreldes on piiskade koondumus hõljuvates mullides palju suurem.
Seda, kui kaua peab inimene nakatumiseks siseruumides nakatunu lähedal viibima või kui suures mahus tema tekitatud viirusepiisku sisse hingama, ei oska teadlased veel öelda.
Käesolev uurimus on samm nende teadmisetlünkade täitmise poole, kuid hetkel on veel liiga vara hakata 2+2-reeglit ametlikult muutma.
