Selline, nanoskaalal güroidne struktuurivorm, tekitab olukorra, kus iga iseseisev "rakk" muutub energiasalvestiks ning suurendab seeläbi akude ja patareide potentsiaalset salvestusmahtu ja laadimiskiirust märkimisväärselt.

Teadlaste juhi, professor Wiesneri sõnul laevad uued akud nii kiiresti, et pärast laadija pistikusse panemist võtaks aku täismahus laadimine vaid paar sekundit, võib-olla isegi vähem.

Uued akuosad koosnevad õhukestest süsinikukiududest (mitte päris nii õhukestest, kui grafeen), mis vormitakse güroidsesse vormi. Sellest güroidist moodustub aku katood. Poorne materjal kaetakse seejärel materjale eraldava 10 nanomeetri paksuse kihiga, misjärel lisatakse akusse katoodina käituv väävel. Viimasena täidetakse materjali poorid elektrit juhtiva polümeeriga nimega PEDOT.

Iga selline struktuur moodustab eraldi energiasalvesti, mille efektiivsust maksimaliseeritakse seeläbi, et paigutatakse väiksed akuosad güroidses vormis suurele pinnale.

Kuigi tehnoloogia on paljulubav, on selle rakendamisega siiski üks probleem. Pideval aku laadimisel ja tühjenemisel väävlikiht paisub, lõhkudes seeläbi PEDOT struktuuri. Lõhutud polümeeritükid aga ei ole võimelised ülejäänud polümeerikihiga uuesti ühinema ja seeläbi tekivad kaod elektrijuhtivuses. Selle probleemi lahendamine on hetkel ka teadlaste töö peamine eesmärk.