Cassinil jäi asteroidide vöö selja taha


Cassini oli üldse seitsmes automaatjaam, mis asteroidide vöö läbis, peale Pioneer 10 on enne teda sealt läbi lennanud veel Pioneer 11, Voyager 1 ja 2, Ulysses ja Galileo.

Aimu aine tohutust hõredusest isegi suhteliselt tihedalt asustatud asteroidide vöös annab tõik, et selle läbimiseks kulunud nelja kuu jooksul möödus Cassini vaid ühest asteroidist(2685 Masursky), ja sellestki suhteliselt kaugelt. Neid sel momendil lahutanud poolteist miljonit kilomeetrit ületab ligi neli korda Maa ja Kuu vahekauguse. Cassini projekti mänedzher Bob Mitchell kommenteeris seda asjaolu sõnadega: "Vöös on tohutult ainet, aga seal on ka kohutavalt palju (tühja) ruumi."

Järgmine verstapost Cassini pikal teekonnal on Jupiter, millest ta möödub selle aasta 30. detsembril. Seejuures tekib unikaalne võimalus uurida Jupiteri ümbritsevaid kiirgusvööndeid korraga kahe automaatjaamaga: planeedi ümber tiirutav Galileo uuriks neid seestpoolt, Cassini aga väljastpoolt.

Oma lennu eesmärgi, Saturni juurde jõuab 15. oktoobril 1997 keskkonnakaitsjate sajatuste saatel (tema energiaallikaks on radioaktiivsed patareid) startinud Cassini alles 1. juulil 2004.