Buckminster Fulleri Dymaxion - automaailma ja arhitektide unistus ka 80 aastat hiljem


Dymaxion Car'i sisevaade. bolido.com
Dymaxion Car'i sisevaade. bolido.com

Omal ajal ehitati seda autot vaid kolm prototüüpi, kuid nüüd on mõne aastaga ehitatud veel kaks tükki otsa. Tšehhi restauraatorid peaks viienda autoga valmis saama alanud aastal. Buckminster Fulleri auto pidi olema ümmargune nagu ka enamik tema kuulsamaid ehitisi.

Buckminster Fuller (1895-1983) oli USA arhitekt, süsteemiteoreetik, publitist, leiutaja ja futurist. Tema teosest pärineb näiteks meie planeedi piiratud ressurssidele viitav mõiste Spaceship Earth (ehk siis Kosmoselaev Maa). Kooliharidusest ta eriti lugu ei pidanud, eriti kimpus oli ta geomeetriaga ja Harvardist visati ta kaks korda välja - esimest korda liigse pidutsemise, teist korda üleüldise õppida viitsimatuse tõttu.

Kuid seda enam keskendus mees eriskummalisele disainile. 1929. aastal kujundas ta Manhattanil asuvale kohvikule uue välimuse - Dymaxion House.

Järgnenud aastatel sai ta aga maailmakuulsaks oma disainitud geodeetiliste kuplitega (geodesic dome). Kuulsaim neist valmis USA paviljonina Montreali maailmanäituseks 1967. aastal ja kannab nüüd nime Biosphère. Omal ajal ajutine ehitis, nüüd juba kompleksne mõiste.

Seotud lood:

1933. aastal tuli ta aga välja murrangulise autodisainiga. Dymaxion Car pidi olema omas ajas ülimalt kütusesäästlik auto (7,8 l/100 km), mahutama koguni 11 inimest ja sõitma kuni 190 km/h. Rekordiks jäi küll siiski sellega saavutatud 140 km/h. Kolmerattaline masin oli ümmarguse kujuga, ainsa-tagaratta-veoga auto või pigem autobuss. Ideid selleks laenas ta Rumeenia insenerilt Aurel Persult, Saksa insenerilt Engelbert Zaschkalt ja oma kaastööliselt, Jaapani maastikuarhitektilt Isamu Noguchilt. Jõuallikaks Fordi V8-mootor, kuid Chrysler keeldus seda autot siiski tootmisse võtmast.

Dymaxion-autot oli kerge pöörata, kuigi tuulistes oludes muutus ta siiski raskesti juhitavaks ja hävitavaks osutus autole õnnetus 1933. aasta Chicago maialmanäitusel, kus auto läks ümber ja juht sai surma, lisaks kaks reisijat vigastada. Ilmnes, et kuigi juhil oli turvavöö kinni, polnud auto kangaga kaetud katus just mõeldud sellisteks olukordadeks.

Kolmest autost üks oli seega purunenud, teine on tänaseni näitusel Renos Nevadas, kolmas jäi kadunuks (ilmselt lammutati) 1950. aastatel. 2010. aastal lasi Fulleri õpilane sir Norman Foster ehitada aga uue, nüüd juba neljanda sama tüüpi masina. Ja auto läks jälle moodi, Tšehhi restaureerimisfirma Ecorra ehitab nüüd Nashville'is asuva Lane Motor muuseumi tellimusel viiendat, mis peaks valmima 2014. aasta sees. Vaata restaureerimistööde käiku BBC leheküljelt

Tema ideed pole küll tänaseni kadunud: