Projekt on olnud teadlaste töölaual 10 aastat. Reaalsuseks saamiseks peavad selle heaks kiitma Euroopa, Aasia ja Ameerika Ühendriikide ministrid.
Dr. Philip Burrows Oxfordi ülikoolist ütles Brightonis füüsikakongressil esinedes, et sellise masina ehitamiseks on vaja rahvusvahelist koostööd. Tema sõnul on Euroopa, Ameerika ja Aasia füüsikud omavahel kokkuleppele jõudnud, et sellest peab saama järgmine suurprojekt. Burrowsi sõnul on eesmärgiks, et poliitiline otsus võetaks vastu 2005. aastaks ning et masin peaks hakkama tööle 2011. aastal.
Hiiglaslik osakeste kiirendi paiskab kokku elektronid ja positronid. Kokkupõrkes hävitavad nad teineteist ning moodustuda võivad muud osakesed. Füüsikud loodavad tõestada eksperimendiga Higgsi bosoni (osakese, mida arvatakse kõigele massi andvat) olemasolu.
Sarnane kiirendi on juba ehitusel Euroopa füüsikalaboris Cernis. Ihaldatud osakest püüab leida ka Chicago Fermilab. Aga kui osake osutub suhteliselt raskeks, on seda võimalik leida vaid uue põlvkonna aparaatidega - nii nagu see, mis on alles loomisjärgus.
"Sisuliselt ostime me massi päritolu," ütles dr. Burrows. "Kust pärineb see kraam, millest me kõik tehtud oleme?"
