Briti teadlased kasvatasid laboratooriumis tehispeekonit

 (24)
Briti teadlased kasvatasid laboratooriumis tehispeekonit
Britid kasvatasid liha rohulehtede pealBBC

Briti teadlastel õnnestus katse kasvatada loomseid rakke murulibledel. See on oluline samm edasi toiduainetööstuse püüdluses kasvatada liha laborites, mitte loomadena.

“Sõime kana, aga kõik linnud jäi terveks”, “ma lähen liha korjama” ja muud sellised esmapilgul jaburad laused on sammu võrra lähemal realiseerumisele.

Üks loomasõpradele meeldiv tulevikuvisioon on just midagi sellist, et loomi-linde ei kasvatata enam liha saamiseks vaid liha kasvatatakse … nagu näiteks kapsast põllul.

Bathi ülikooli teadlased panid loomsed rakud kasvama rohu lehtedele ja kui seda protsessi õnnestub korrata tööstuslikus mõõtkavas, võivadki lihasõbrad ühel päeval hammustada peekonit, mille tootmiseks ei ole ükski loom elu jätnud ega kannatama pidanud.

Kui isuäratav selline peekon on, pole veel teada, aga igal juhul astuti suur samm lähemale lihakultuuride kasvatamisele või lihapõldudele kui soovite.

Varemgi nähtud!?

Laboritingimustes kasvatatud lihast on varemgi juttu olnud ja see pole iseenesest midagi uut. Näiteks 2012 aastal kasvatati Maastrichti ülikoolis kaks sentimeetrit pikk, sentimeeter lai ja millimeetri paksune muskel.

Kuigi tarbijad “tehisliha” veel osta ei saa, teatas üks USA firma mõni aeg tagasi, et varsti tulevad müüki kananugetid, mis on kasvatatud kana sulest võetud rakkudest, kusjuures kana elab veel.

Pole saladus, et paljudes maakera piirkondades on toidu hankimine muutunud või muutumas üsna keeruliseks. Üks võimalik alternatiiv näljahädadele on just tööstuslikult kasvatatud loomsed rakud.

Keemiainsener Dr Marianne Ellis Bathi ülikoolist näeb kultuurliha kui alternatiivset proteiiniallikat inimkonna toitmiseks, vahendas BBC.

Naine kasvatab sea rakke oma laboris ning ühel päeval võivad tema katsed liha senisest efektiivsemalt kasvatada viia selleni, et peekon kasvab ilma loomata (toim. ing kl off the hoof, ilma kabjata).

Tehnoloogia võiks tulevikus näha välja selline, et seale tehakse biopsia, eraldatakse tüvirakud, kasvatatakse uusi rakke. Need omakorda pannakse bioreaktorisse, kus need edasi arenevad ja paisuvad, vahendas BBC Aberystwythi ülikooli doktorandi Nick Shorteni sõnu.

Lõpptulemuseks on elusad ja õnnelikud sead ning samal ajal palju peekonit. Ka keskkonnale peaks sellise lihakasvatuse mõju olema väiksem traditsioonilisest lihakasvatusest.

Teadlaste sõnul tuleb veel palju tööd teha, et kasvatatud rakkudest saadud peekoni maitse ja tekstuur oleksid tavapeekoni moodi, aga see ei tundu teadlaste indu vaadates enam ületamatu probleemina.