Briti kosmoselennuk Skylon kõõlub uue kosmoseajastu koidikul

 (40)
Lisatud video!
90-meetrine Skylon võtab pardale 30-40 reisijat
90-meetrine Skylon võtab pardale 30-40 reisijat

NASA kolme lipulaev-süstiku tänavune pensionilesiirdumine on märk ühe ajastu lõpust. Samas on aga koitmas uus ajastu — sel nädalal avaldati fotod täiesti uut tüüpi korduvkasutatavast “kosmoselennukist”, mis peaks senised orbitaalsüstikud välja vahetama ning, enamgi veel, viima kosmoseturismi uutesse kõrgustesse.

Skylon on ilma piloodita lennumasin, mis Ühendkuningriigis põhineva tootmisettevõtte Reaction Engines inseneride kinnitusel võimaldab korraga kiiret ja usaldusväärset pääsu avakosmosesse. Nad loodavad, et Skylon vahetab välja kosmosesüstiku Discovery, mis üleeile demonteeriti ja millele hiljem tänavu järgnevad nii Endeavor kui Atlantis, vahendab Daily Mail.

90 meetrit pika kerega lennuriista salarelvaks on vesinikkütusel töötav “sünergistiline” ja “õhku hingav” rakettmootor SABRE (ingl Synergistic Air-Breathing Rocket Engine), mille konstrueeris ettevõtte haldusjuht Alan Bond. Ehkki aparaat on mõeldud peamiselt satelliitide lansseerimiseks, võib 30–40 reisijat mahutav alus kaasa tuua kosmoseturismi-buumi.

Kosmoselennuki arendamine on siiski alles algusjärgus ning pileteid broneerima pole sel kümnendil veel mõtet hakata. Reaction Enginesi tulevikuprogrammide osakonna juhataja Mark Hempsell rääkis uudistekanalile CNN: “Käivitudes põletab rakettmootor vesinikku koos õhuga ning lõpuks vesinikku koos vedela hapnikuga, nagu süstikumootorgi.”

Kuna see kõik leiab aset samas põlemiskambris, saab uut tüüpi rakett startida ja maanduda sarnaselt tavalisele reaktiivlennukile. Selles ületabki Skylon hr Hempselli kinnitusel NASA süstikuid või Euroopa kosmoseagentuuri Ariane 5-tüüpi süsteeme mäekõrguselt, kuna nood seadmed nõuavad orbiidile küündimiseks väga kalleid ühekordselt kasutatavaid rakette.

Hr Hempsell lisas: “See on täiesti teostatav süsteem. Mootorite töö rajaneb kindlal, hoolikalt kontrollitud ja uuritud alusel, mistõttu pole mingit kartust, et need tööle ei hakka. Meie meelest oleks see tehnoloogia pidanud süstikud juba mõnda aega tagasi välja vahetama.”

Samas nentis Hempsell, et kui investeeringud senises mahus jätkuma ei peaks, võib tootmiskava takerduda, ning lisas, et kui raha oleks eraldatud varem, võiks projekt praeguseks juba palju kaugemale jõudnud olla.

Hetkel rahastab 80 protsenti tegevusest erakapital, ülejäänud vahendid — nagu ligi miljoni euro suurune preemia ESA-lt 2009. aastal — laekuvad avalikest fondidest. Prototüübi konstrueerimise järgmiseks etapiks valmistuv Reaction Engines ennustab, et lõplikud kulud võivad ületada esialgset seitsme miljardi euro suurust prognoosi.

Hr Hempsell lisas: “Võrreldes näiteks liinilennuki Airbus A380 arenduskuludega pole tegelikult küsimus eriti suures rahasummas. Hetkel on pääs kosmosesse kohutavalt kallis. Kosmosesõidukite ümberehitamise selliselt, et neid oleks võimalik korduvkasutada, kahandab kulutusi dramaatiliselt.”

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!