Suur osa neist suutis hapnikupuudusest, äärmuslikust ultraviolettkiirgusest, kosmilisest radiatsioonist ja temperatuurimuutustest hoolimata seal 533 päeva elus püsida, vahendab Eesti Päevaleht.

Praegu jätkab see bakterikoloonia eksistentsi juba mikro-skoopide all Milton Keynesi avatud ülikoolis. Tegemist on mikroobidega, mida tuntakse nimetuse OU-20 all ja nad on suguluses Gloeocapsa bakteritega.

Tegemist on tugeva rakukestaga elusolenditega, mis, moodustades kolooniaid, suudavad vastu panna ka kõige karmimatele keskkonnatingimustele. Samalaadseid baktereid on avastatud Arktikast ja isegi palavatelt kõrbealadelt.

Teadlased loodavad oma avastusega jõuda võimaluseni kasutada baktereid näiteks Kuu- või Marsi-ekspeditsioonide käigus kivimitest tähtsate mineraalide väljatoomisel, nn biokaevandamisel.