Vaid poolteise tuhande kilomeetri kaugusel Bonni lähistel vaikse Laacher See järve all varitsevast ülivõimsast vulkaanist võib välja purskuda miljardeid tonne magmat, vahendab The Daily Mail.

Ajalehe andmeil purskab koletislik tulemägi korra iga 10 000-12 000 aasta tagant. Viimasest purskest on möödas 12 900 aastat, mis tähendab, et uut pauku on oodata iga kell.

Viimatine purse kattis 1600 ruutkilomeetri suuruse maa-ala tuha ja kiviklibuga. Möödunud aastal piirkonnas aset leidnud mitmed väikesed maavärinad annavad mõista, et vulkaan on sügavast unest ärkamas.

Briti ajalehe väitel usuvad eksperdid, et kui tulemägi purskama peaks, tooks see kaasa ulatuslikku hävingut ja nõuaks massilisi evakueerimisi. Päiksevalgust varjutavad tuhapilved võivad koguni kaasa tuua põgusa globaalse kliimajahenemise.

Võimatu on ennustada potentsiaalse looduskatastroofi täpseid mõjusid Eestile, kuid pole välistatud, et tuhavaiba serv küündib siiagi. Eesti jääb vulkaanist umbes 1500 km kaugusele.

Vulkaani suurust ja võimsust arvatakse sarnaseks 1991. aastal pursanud Mount Pinatubole Filipiinidel. Toonane purse kujunes 20. sajandi suurimaks.

Laotusse paiskus kümme miljardit tonni magmat, 20 miljardit tonni vääveldioksiidi ja 16 kuupkilomeetrit tuhka, mis kõik tõi kaasa 0,5-kraadise globaalse temperatuurilanguse.

Mõned vulkanoloogid usuvad, et Laacher See vulkaan on endiselt aktiivne, kuna järve pinnale kerkivad süsinikdioksiidimullid, mis annavad märku, et järve all paiknevast magmakambrist tõenäoliselt lekib gaasi.

Daily Maili artikkel on pärast avaldamist saanud ekspertidelt karmi kriitikat. Denisoni ülikooli vulkanoloog Erik Klemetti nimetab artiklit oma blogipostituses vastutustundetuks ajakirjanduseks. Ta nendib, et loos on vähe faktipõhja, puuduvad usaldusväärsed allikad ja ekspertide nimed.

Klemetti sõnul puuduvad tõendid, nagu purskaks Laacher See iga 10 000-12 000 aasta tagant. Ka süsinikumullid, millest Daily Maili allikad järeldavad vulkaani virgumist, on Laacher See järve pinnale kerkinud juba sajandeid, märgib ta.