Programmi eesmärk on aidata kaasa liigikaitse-püüdlustele, suurendades vangistuses elavate tervete isendite hulka vajaduseta neid nende looduslikust keskkonnast röövida, vahendab IPS News.

Kloonimisprogrammi on hõlmatud lakkhunt ehk guara (Chrysocyon brachyurus), jaaguar (Panthera onca, ülaloleval pildil kutsikaga), must lakktamariin (Leontopithecus chrysopygus), võsakoer (Speothos venaticus), ninakaru ehk koaati (perekond Nasua), väike-sipelgaõgija ehk tamandu (Tamandua tetradactyla), hallmasaama (Mazama gouazoubira) ja piison (perekond Bison).

Viimastel aastatel on uurijad aktiivselt tegelenud geneetiliste proovide kogumisega peamiselt surnud isenditelt. Nüüd, mil proove on koos üle 400, on kõik valmis tegelikuks kloonimiseks. Algust tehakse kuu või paari pärast, tõenäoliselt lakkhundiga.

Kloonid ei suurenda liigi geneetilist mitmekesisust (kuna nad on kloonid), mistõttu uurijad ei loodagi niiviisi metsikus looduses elavate asurkondade arvukust suurendada.

Kui aga juhtuma peaks kõige hullem ning mõni loetletud liikidest satub täieliku väljasuremise ohtu, on Brasiilia riigil tulevikus võimalik liigi kollapsi ennetamiseks viia kloone vabasse loodusesse.

Kloonimisalgatust koordineerib Brasiilia zooloogiapark koostöös valitsuse põllumajandusuuringute agentuuriga EMBRAPA.

Olemasoleva kloonimistehnika edukus jääb 5-7 protsendi piiresse. Teadlased on seadnud eesmärgiks numbrit parandada, ehkki senine protsent on võrreldav mujal maailmas saavutatud tulemuste keskmise ulatusega, märkis EMRAPA uurija Carlos Frederico Martins.