DNA-analüüsi abil seostati 2007. aastal leitud kahe inimese jäänused mõrvatud Romanovite perekonnaga. Vene võimud kinnitasid tsaariperekonna kahe kadunud liikme avastamist 2008. aasta keskel, kui saabusid tulemused Venemaa, Suurbritannia ja USA laboritest. Viimased tõendid ilmusid eelmisel nädalal ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences, vahendab
LiveScience'i uudist.

Bolševikud tapsid tsaar Nikolai II, tema abikaasa Aleksandra ning nende viis last 1918. aastal. Enamik Romanovitest ja mitmed teenrid leidsid puhkepaiga Jekaterinburgi lähedal asuvas tähistamata hauas. Kahe kadunud lapse haud leiti esimesest hauast vähem kui saja meetri kauguselt peaaegu 90 aastat pärast perekonna hukkamist.

Tapjad ei soovinud antropoloogide tööd lihtsaks teha. Laipade hävitamiseks oli kasutatud nii tuld kui ka hapet, ilmselt eesmärgiga surnukehi tundmatuseni moonutada ja surma aega varjata. Seetõttu said teadlased leitud jäänustest kasutada väga väheseid luutükke, mis muutis tuvastamise raskeks.

Jäänuste tuvastamine anti ülesandeks Massachusettsi ülikooli molekulaargeneetikule Javgeni Rogajevile, kes 1997. aastal identifitseeris ka Nikolai II ja tema perekonna jäänused esimesest hauast. Uus ülesanne osutus aga tunduvalt suuremaks väljakutseks.

Osa tõendusmaterjali saadi mitokondri DNAst, mis pärandub lastele vaid emalt. Kuna varasemast oli olemas ka tsaarinna Aleksandra mitokondri DNA järjestuse lõike, oli võimalik laste DNA ema kaudu tuvastada. Varem suudeti tuvastamiseks kasutada ainult väikeseid DNA lõigukesi, kuid Rogajev rakendas uurimusse viimased tehnoloogilised saavutused ning pani kokku kogu mitokondri genoomi. „Varem oleksime nagu võrrelnud üksikuid lausejuppe, nüüd on olemas aga terved peatükid,“ selgitas Rogajev.

Teiseks ühenduslüliks osutus Romanovite liini Y-kromosoom. Kuna teisest hauast leiti nii naissoost kui ka meessoost inimese jäänused, said laborid võrrelda arvatava kroonprints Aleksei Y-kromosoomi markereid tsaar Nikolai II markeritega. Kuna Y-kromosoom antakse edasi ainult isaliini pidi, oodati, et võrreldavad markerid kattuvad. Nii ka oli.

Y-kromosoomi markereid võrreldi ka tsaar Nikolai II vana-vanaisa praegu elavate järeltulijate DNA-ga, mis kinnitas mõlema proovi kuulumise Romanovite liini. Viimased tõendid pärinesid aga ootamatust allikast – Nikolai II kuulunud vereplekiliselt särgilt, mida muuseumis hoolega alles oli hoitud.

Nikolai II elas Vene troonipärijana 1891. aastal Osakas Jaapanis viibides üle mõrvakatse. Tema vereplekiline särk säilitati Peterburis asuvas muuseumis. Rogajev ei lootnud vereplekist midagi leida, sest sada aastat ultraviolettkiirgust ja erinevaid temperatuure oleks pidanud hävitama suurema osa seal leiduda võivast DNAst.

"Me ei lootnud kuigi palju,“ ütleb Rogajev. "Oma üllatuseks saime kätte aga väga hea DNA-näidise, seega on väga tõenäoline, et Nikolai II sai õigesti tuvastatud.“

Isa tuvastamine võimaldas teadlastel kindlalt väita, et teises hauas puhkasid kroonprints Aleksei ja üks tema vanematest õdedest. Teadlaste sõnul on tegemist Mariaga, kuigi algselt arvati, et tüdruk on legendaarne Anastassia.

Vene võimud peavad nüüd otsustama, mida Romanovite dünastia viimaste jäänustega peale hakata. Teised tsaariperekonna liikmed leidsid puhkepaiga Peterburis asuvas Peeter-Pauli katedraalis.