Üha paremad oskused molekulide kokkupanemisel võimaldavad arvutite abil luua uusi molekule ja organisme, kes saavad näiteks kiirendada reaktsioonide kulgu või toota erinevaid kemikaale, vahendab Novaator Harvardi meditsiinikooli geneetikaprofessori George Churchi sõnu  ajakirjas Nature.

"Üheks rakenduseks oleks kindlasti tõhusam ravimite tootmine ja nende vajalikku sihtkohta toimetamine organismis. Teiseks võimaluseks on toota kemikaale, biokütuseid ja toiduaineid — näiteks töötada välja parasiidiresistentseid viljasorte või fotosünteetilisi organisme, mis suudavad oma biomassi vaid kolme tunniga kahekordistada," leiab Church.

Selliste tehnoloogiate hindade langedes saavad arengumaad asendada praeguse keskkonnale ohtlikke väetisi ja kütuseid raiskava ning haiguste poolt ohustatud põllumajanduse uute puhtamate ja tõhusamate süsteemidega.

Juba praegu on sünteetiline bioloogia mõjutanud rohkemat kui ainult teadusmaailma ning aastaks 2020 on see mõju oluliselt suurenenud. Saadaval on palju uusi tehnoloogiaid, näiteks nanoskaalas mõõdetavad mäluseadmed, mis rakendavad bakterite võimet magnetiliste nanoosakeste abil Maa magnetväljas navigeeruda. Kui elektroonilised kiibid jõuavad minimaalse suuruse piirini, asendatakse need atomaarse täpsusega ja vigadekindlate bioloogiliste seadmetega.

"Suureks väljakutseks saab olema toime tulemine sünteetilise bioloogia revolutsiooni mitmete ootamatute tagajärgedega — nii ökoloogiliste, majanduslike kui sotsiaalsetega — nende ohtude tekkimist tuleb igati püüda vältida," ütleb Church.