“Praegu on toetused tuuleenergiale ja biomassi koostootmistele, kuid need on piiratud. Seal tulekski täiendavaid regulatsioone tuua,” ütles Sõõrumaa, tundmata hirmu, et soodustavad regulatsioonid tulemata jääksid. “Kui see tehakse Euroopas seaduseks, siis on see meile järgimiseks ja peame oma seadused kohendama selle eesmärgi tarbeks,” oli Sõõrumaa kindel.
Ka ASi Freenergy kaudu kaheksa tuulepargiga seotud Jüri Mõis näeb rohelist sektorit praegu väga tugevana. “Eks maakeral ikka toimub nii, et kord edeneb üks sektor ja kord teine,” rääkis Mõis, kelle sõnul on kompensatsioonid ilmselged. “Muud võimalust ei olegi ja keegi ei vaidlegi sellele vastu,” oli Mõis rahul.
Ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ei salanud riigi toetust. “Eesti on värskelt sätestanud uued põhimõtted taastuvelektri kokkuostule ning nende muudatuste mõju on näha lähiaastatel. Kui need meetmed on ebapiisavad seatud eesmärkide täitmiseks, tuleb leida kindlasti ka täiendavaid meetmeid,” vastas Parts.
Tselluloositehas kardab toorainepuudust
Siiski on ELi uuel energiapaketil ka teine pale, sest Brüsselist veerema läinud bioratas on lömastamas Eesti puidutööstust. “Meie oleme otseselt sellel turul, mis tarbib väheväärtuslikku puitu ja mis on võrreldav küttepuiduga. Kuna puit on meie kõige suurem osa toote omahinna kujunemisel, siis lööb see hinna kõrgeks,” kurtis haavapuitmassi tehase ASi Estonian Cell juhatuse liige Riia Ratnik.
“Majanduslikult vaadates näen ohtu, et puht füüsiliselt ei jätku toorainet kõigile. Kas siis tuleb mingist hetkest väikestel ettevõtetel uksed sulgeda või peab hakkama küttepuitu sisse vedama,” rääkis Ratnik, kelle sõnul puidu sissevedamine taastuvenergia tarbeks oleks mõttetu. “Kui me hakkaksime autodega või mis iganes transpordivahenditega taastuvenergiat kaugelt sisse vedama, siis oleks see nagu omale põlve tulistamine,” sõnas Ratnik.
Partsi sõnul ministeerium analüüsib praegu, milliseid sektoreid ja kui suures ulatuses kliimapakett kõige enam mõjutab. Võimalikke lahendusi saab Partsi +sõnul arutada alles pärast tulemuste saabumist.
Kommentaar
Andres Talijärv Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor
Arvan, et metsasektori kui terviku huvides ei ole ühe puidukasutusliigi eelistamine õige. Kui näiteks energiatootmist hakatakse doteerima ükskõik mis viisil, on kannatajateks kõik teised samale toormele orienteerunud ettevõtjad. ELi loogika on raha abil protsesse mõjutada ja raha ongi nende ainuke tööriist.
Tasub teada:
Toetused roheenergia tootjatele • Soodustariifid taastuvate allikate baasil toodetud elektrile kokkuostuhinnaga 1,15 krooni kWh. • Tuuleenergia puhul kehtib Eestis kuni 200 GWh kohta ostukohustus 1,15 krooni kWh ja üle selle, kuni 400 GWh kohta, on võimaldatud lisatoetus 84 senti kWh. • Kõikidele transpordis kasutatavatele biokütustele on kuni 2011. aastani Eestis kehtestatud maksuvabastus. • EL toetab taastuvenergeetika laialdasemat kasutuselevõttu energeetikas, energiatootmises ning autotranspordis 2007.-2013. aastal 1 miljardi krooniga. • Aastatel 2007-2013 on ELi struktuurifondidest kavas toetada ka biokütust tarbivaid ettevõtteid.
Kes on kes:
Biokütusetootjad kahe tule vahel • Kuna ELi uues energiapaketi eelnõus käsitletakse biokütuste osakaalu kasvatamist üksnes teise põlvkonna biokütuste abil, mis pole toodetud toiduainetest, pole mingeid toetusi oodata kummalgi Eesti biokütusetootjal — märtsis valmival ASi Biodiesel Paldiski biodiislikütusetehasel ja tuleva aasta veebruaris valmival Robert ja Arvo Antropovi bioetanoolitehasel.
