Belgias ja Lätis on tõusnud haigestumine mumpsi

 (6)
Belgias ja Lätis on tõusnud haigestumine mumpsi
AP/Scanpix

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje keskuse (ECDC) andmetel on käesoleva aasta märtsist saadik täheldatud mumpsi epideemilist levikut Belgias. Kõige rohkem (üle 350) haigusjuhtusid on registreeritud Ghenti linnas üliõpilastel vanuses 18-24 ja lastel. Mumpsi haigusjuhte on registreeritud ka teistes Belgia piirkondades.

Läti Haiguste Ennetamise ja Tõrje keskuse andmetel on käesoleval aastal ka Lätis suurenenud mumpsi haigestumine- alates aprillikuust on registreeritud 19 haigusjuhtu. Eelmisel 2011. aastal registreeriti Lätis kümme juhtu. Aastatel 2000-2001 oli Lätis mumpsi puhang 8783 haigusjuhuga, teatas terviseamet.

Eestis on haigestumine mumpsi tavapärasel tasemel, sel aastal seisuga 25. juuni on registreeritud viis haigusjuhtu. Eelmisel 2011. aastal registreeriti üheksa juhtu. Eestis vaktsineeritakse lapsi mumpsi vastu vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale ühe aasta vanuses ja revaktsineeritakse 13 aasta vanuses.

Mis on mumps?

Mumps on piisknakkusena leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on viirus, mida iseloomustab üldintoksikatsioon ja süljenäärmete kahjustus. Harvem esineb teiste näärmete või närvisüsteemi kahjustusi.

Nakkusallikaks on mumpsihaige inimene. Haiguse alguses esineb peavalu, halb enesetunne ja isutus. Selle järgselt tõuseb kehatemperatuur 38-39°C, kõrvasüljenääre tursub ja muutub valulikuks algul ühel, sageli 1-2 päeva pärast ka teisel pool. Mälumine ja neelamine on takistatud.

Haigega kokku puutunud kuni 10 aasta vanused lapsed, kes ei ole mumpsi põdenud ja on vaktsineerimata, eemaldatakse lastekollektiivist 21 päevaks alates haigega kokkupuute päevast.