Basseinivesi võib olla seniarvatust ohtlikum

 (42)
Basseinivesi võib olla seniarvatust ohtlikum
Scanpix

Avalikud basseinid on ohtlikumad kui võiks arvata, annab mõista värske uurimus. Kui higi ja kusi koos muude orgaaniliste ainetega segunevad basseiniveele lisatud desinfektsioonivahenditega, võib tulemus olla tervisele kahjulik.

Eelmisel nädalal välja kuulutatud tulemused seostavad avalikesse ujumisbasseinidesse lisatavad desinfektsiooniained geneetiliste rakukahjustustega, mida omakorda on seostatud tõsiste tervisehädadega nagu astma ja põievähk, vahendab LiveScience.

Basseinivesi on vee desinfitseerimise äärmuslik juht ja erineb desinfitseeritud joogiveest selles, et on desinfektsiooniainetega pidevas kokkupuutes. Võttes aga arvesse basseinides ja veeparkides lõõgastuvate ja treenivate inimeste suurt hulka, on desinfitseerimine vältimatu, aidates ära hoida nakkushaiguste puhkemist. Probleemid ilmnevad siis, kui sanitaarained puutuvad kokku orgaaniliste ainetega.

“Kõikides veeallikates leidub orgaanilisi aineid, mis pärinevad kõdunevatest lehtedest, mikroobidest ja muudest surnud eluvormidest,” ütleb töö üks autoreid, Illinois’ ülikooli geneetikaprofessor Michael Plewa. “Lisaks orgaanilisele ainesele ja desinfektsioonivahenditele sisaldab basseinivesi higi, karvu, nahakübemeid, kust (üks viiest täiskasvanust tunnistab basseinivette urineerimist) ja ujujate ihult irdunud tarbekaupu nagu kosmeetika ja päikesekreemid.”

Tarbekaubad sisaldavad tihti palju lämmastikku, ning desinfektsiooniainetega segunedes võivad need tooted keemiliselt modifitseeruda ja teiseneda toksilisemateks aineteks.

Pikaajaline kokkupuude desinfektsiooni taoliste kõrvalsaadustega võib moondada geene, põhjustada sünnidefekte, kiirendada vananemist, tuua kaasa hingamishäireid ja isegi tekitada vähki, hoiatavad uurijad. Ehkki värskes uurimuses ei vaadeldud inimestel ilmnenud tegelikke mõjusid, annab see mõista, et vastavateemalised uuringud oleksid põhjendatud.

Antud uurimuse raames hindasid uurijad avalikest basseinidest võetud veeproove, mida kõrvutasid tavalise kraanivee kontrollproovidega. Seda, kas proovidest leitud kõrvalained võivad põhjustada geenimutatsioone, uuriti imetajate rakkude genotoksilisuse süstemaatilise analüüsiga.

See eriti tundlik DNA-tehnoloogia suudab tuvastada genoomikahjustusi imetajate rakkudes, mis võimaldas teadlastel uurida kahjustusi iga raku tuuma tasandil.

Tulemused näitasid, et kõigis desinfitseeritud basseiniproovides ilmnes rohkem genoomilisi DNA-kahjustusi kui selle lähtekomponendiks olnud kraanivees, ütleb Plewa.

Teadustöö tulemused avaldati ajakirjas Environmental Science&Technology.