Kui lisada betoonisegusse kaltsiiti eritavaid baktereid ja neile ka toitu kaasa panna, siis mätsivad nad väiksemad praod ja augukesed kinni, vahendavad
.

Betoon hävineb peamiselt seetõttu, et sellesse ilmuvad praod ja pragudesse imbub vett. Vee sees leidub kemikaale, mis lagundavad nii betooni ennast kui ka sellesse tugevduseks pandud terasvardaid.

Kahjuks piirab sobivate bakterite valikut asjaolu, et betoon on väga aluseline keskkond, kus pH kipub olema üle kümne, ja väga paljud elusolendid sellist keskkonda ei talu.

Henk Jonkers Hollandis asuvast Delfti tehnikaülikoolist tegi oma katseid seetõttu Venemaa ja Egiptuse aluselise veega järvedest kogutud bakteritega, mis suudavad aastakümneid ilma toiduta elus püsida, sest muunduvad kehvade olude korral kõvakestalisteks spoorideks.

Ta pani bakterite spoorid ja nende toidu eraldi 2-4-millimeetrise läbimõõduga keraamilistesse kapslitesse ja lisas neid siis betooni sisse. Kui nüüd betooni väike pragu tekib, lähevad kapslid tekkinud väikeste pingete mõjul katki, bakterid kohtuvad toiduga ja prakku tunginud veega ning hakkavad tootma kaltsiiti, mis toimib loodusliku tsemendina ja parandab prao.