Esialgu on see masin veel väga lihtne ja koosneb maksimaalselt kahest hammasrattast, aga edaspidi on lootust bakterite abil ka keerukamaid pisiseadmeid töös hoida, vahendavad ERR teadusuudised.

Argonne’i riiklikus laboris katsetatud hammasrattad olid umbes 0,4 millimeetrise läbimõõduga ja 0,005 millimeetrit paksud. Mehhanism asetati toitelahusesse, kus ujusid ringi Bacillus subtilise nimelised bakterid.

Kui anda neile bakteritele natuke toitu ja hapnikku, siis sagivad nad esialgu täiesti juhuslikult siia-sinna, aga kui bakterite niiöelda rahvastikutihedus kasvab, siis ilmneb nähtus, mida nimetatakse kollektiivseks ujumiseks. Alates teatavast lävikontsentratsioonist hakkab hulk baktereid liikuma ühtse massina, sest ühed haaravad teisi justkui kaasa.

Katses jäid mõned bakterid hammasratta hammaste taha ja panidki ratta pöörlema. Kuigi hammasratas kaalus miljoneid kordi rohkem kui üksik bakter, avaldasid mikroobid ühisel jõul talle siiski märgatavat mõju.