Avati eestikeelne loodusõppe internetikeskkond

 (5)
inimene, näitus
Scanpix

Eestimaine loodus on tulnud paadunud linlasegi juurde ja seda sobivalt internetiseeritud vormis.

Tänasest (kolmapäev, 16.07.2008) avatud võrgukeskkonnas www.looduspilt.ee/loodusope tutvustatakse pea kõiki Eesti selgroogseid. Samas leiab ka erinevatele tasemetele mõeldud loodusviktoriine ja loodusfoto teemakonkursse.

Alljärgnevalt üks tutvustav väljavõte loodusõppe keskkonnast:

Inimene (homo sapiens)

Kaitse Eestis: Inimene ei ole Eestis looduskaitse all olev liik. Küll aga kaitsevad teda teised institutsioonid.

Millal võib Eestis kohata…: Suvisel ajal rändavad põhjapoolsed inimesed lühiajaliselt siiapoole. Peamised peatuspaigad on Kadaka turg, mere äärsed keskused, kesklinna välikohvikud ja igasugused spaad. Paljud inimesed on Eestis ka paiksed.

Elukoht: Inimene üldiselt ei ehita endale pesa või urgu ise. Ta palkab selleks teised liigikaaslased. Ise pesa ehitades ei ole harvad juhtumid, kus pesa ehitamisele kulub 10, ka rohkem aastat. Peamine põhjus selleks on pesamaterjal, mida inimene koguda ei suuda. Liigikaaslastega ehitamisega võib kuluda pesa valmimiseks alla poole aasta. Erinevalt teistest liikidest vajavad paljud inimesed pesa ehitamiseks liigikaaslaste ettekujutust pesa kuju, suuruse, kauguse mõnest veekogust jne kohta. Erinevalt metsloomadest peavad inimesed oma pesa ehitamiseks luba küsima.

Eluviis: Inimene elab peamiselt kolooniates. Kolooniad on koondunud üle kogu maakera. Eesti suurim koloonia on Lasnamäe. Seal elavad sajad ja sajad inimesed mõnesajaruutmeetristel maalappidel. Järglaste ilmale tulles liiguvad inimesed tavaliselt veidi avaramatele aladele. Erinevate paikade vahel liikumiseks on inimesed ehitanud rajad. Tihtipeale kasutavad inimesed liikumiseks abivahendeid, levinum abivahend on auto ja jalutuskepp.

Segamini võib ajada: Inimest ei ole võimalik teiste liikidega segamini ajada. Harva, näiteks hommikuses udus, võib inimesi segamini ajada loodusfotograafidega.

Arvukus Eestis: Viimastel andmetel elab Eestis ca 1,4 miljonit inimest. Väga suur osa talvitub siin, mõned siiski rändavad nädalaks või paariks Egiptusesse.

Eluiga: Looduses elab inimene tavaliselt ca 70 aastaseks. Vangistuses on eluiga tihti lühem.

Pereelu: Inimese pulmamängude aega aastaajaliselt ei ole võimalik määratleda. Nende pulmamängud on väga varieeruvad, osadel puhkudel näiteks meelitab isane emast oma autoga, teistel puhkudel annab talle süüa või juua. Täheldatud on pulmatantsu, mille jaoks inimestel on spetsiaalsed paigad — ööklubid. Pulmamängude pikkus on varieeruv, need võivad kesta mõne kuu või mõne aasta. Tiinus kestab 9 kuud, mispeale emane sünnitab 1, harvem ka 2 poega. Soorollide osa poegade hooldamisel ei ole täpselt paigas, kuid üldiselt toovad poegadele süüa mõlemad vanaloomad, keda abistavad selle juures ka vanaloomade vanemad. Poegade toitmine kestab kuni 18-20 aastaseks saamiseni, mil pojad pesast või urust lahkuvad. Harvemini toidab emane poegi ka peale seda. Huvitav on see, et elutarkusi poegadele ei jaga mitte ainult vanaloomad, vaid selleks on spetsiaalsed poegade kogumid — koolid ja ülikoolid — kus kogenud vanad teiste inimeste poegi eluks ette valmistavad. Siiski, seal ei õpetata mitte seda, kuidas süüa leida või kelle eest end peita, vaid näiteks seda, mida liigikaaslased 500 aastat tagasi tegid.

Toidulaud: Inimene tarvitab toiduks pea kõike, millele hammas peale hakkab. Peamiselt sööb lastevorsti, harvemini doktori- ja suitsuvorsti. Vaenlased: Looduslikke vaenlasi inimesel eriti ei ole. Kolooniates on paljudele ohuks autod, mis inimesed enda arvukuse stabiliseerimiseks on välja mõelnud.

Huvitavaid tähelepanekuid: Inimesed liuglevad mõnikord ligi 10 kilomeetri kõrgusel teraslinnu sees.

Teraskala sees võivad nad ka liikuda mitme kilomeetri sügavusel vee all.

Mõned väga kapriissed inimesed on käinud isegi teisel taevakehal elupaiku ja üksindust otsimas, kuid leidsid selle siiski eluks kõlbmatu olevat ja naasid Maale.