Avastus: seksikaubandus on vanem kui inimkond

 (55)
Avastus: seksikaubandus on vanem kui inimkond
AFP/Scanpix

Maailma vanim elukutse ei piirdu inimliigiga. Teadlased avastasid, et metsikud šimpansid vahetavad kütitud loomade liha suguliste teenuste vastu.

Salamisi Côte d'Ivoire'is Taï rahvuspargis paarikümne täiskasvanud šimpansi tegemisi jälginud käitumisökoloogid Cristina Gomes ja Christophe Boesch Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist Saksamaal tähendasid hoolikalt üles, millised isasloomad milliste emasšimpansidega paaritusid. Uurijad leidsid, et emased andusid tihemini neile isastele, kes nendega vähemalt korra toitu olid jaganud, kui kitsidele, kes kunagi liha ei pakkunud, vahendab ajakirjas PLoS ONE avaldatud uurimust LiveScience.

Tuleb välja, et õhtueine väljategemine kohtingu käigus suurendab romantilisi šansse hoolimata sellest, kas oled ahv või inimene.

Inimahvide toit-seksi-vastu-kaubandus ilmneb kaudselt, nädalate või kuude vältel, kuid taandub põhimõtteliselt sellele, et isasloomad koguvad plusspunkte, jagades kütitud liha daamidega.

"Varem on otsitud tõendeid kohese ja vahetu vahetuskauba kohta," selgitab Gomes. "Mina hõlmasin analüüsi ühe ahvipaari vahel mitme kuu vältel toimunud läbikäimised, et näha, kas tegu võib olla teatud mõttes püsisuhtega. Küllap sellepärast leidsingi korrelatsiooni, mida keegi varem märganud ei olnud."

Veendumaks, et tegu on tõepoolest nii-öelda vorst-vorsti-vastu-tehingu, mitte lihtsalt sõprussuhtega (mis on samuti üks võimalik põhjus, miks üks šimpans teisele toitu anda võib), püüdsid uurijad kontrollida muid tegureid. Paaride suhteskeemide täpsel jälgimisel leidsid teadlased, et isased ei andnud liha mitte lihtsalt neile emastele, kelle seltsis sattusid tihti aega veetma. Toitu anti konkreetselt neile emasloomadele, kellega viimaks ka paarituti. Samuti ei olnud liha jagamise ja eduka paaritumise vahelist suhet võimalik selgitada täiendavate teguritega nagu positsioon ja vanus.

Seotud lood:

Inimese lähimad elus sugulased šimpansid ei ole monogaamsed. Emased püüavad paarituda võimalikult paljude eri partneritega, ütleb Gomes, samas kui isased üritavad tihti emaseid "monopoliseerida", s.t takistada neid teiste isastega suhtesse astumast. Ehkki mõnikord õnnestub isastel jõuga emaseid keelata, näitavad tõendid, et daamide valikud etendavad olulist rolli selles, millised kaks looma ühte heidavad.

Uued andmed näitavad selgelt, et isased võivad proovida oma šansse toidu kinkimisega parandada, ehkki veel pole selge, kas isase puhul on tegu teadliku strateegia või lihtsalt emotsionaalse tungiga.

"Kuidagi oskavad nad selle üle, mida on minevikus kingiks saanud või kinkinud, arvet pidada," ütleb Gomes. "See ei tähenda, et niisugune tegevus oleks teadvustatud. See võib olla emotsionaalne. Ega inimesedki tea täpselt, mitu tassi kohvi keegi neile minevikus välja teinud on; tuntakse lihtsalt, et konkreetne isik on üleüldiselt lahke. Nii tekib positiivne tunne selle inimese vastu."

Tulemused aitavad võrrelda šimpanside ühiskonda inimestest kütt-korilaste ühiskondadega, milles, nagu uuringud näitavad, on jahil edukamatel meestel rohkem sugulisi suhteid ja arvukamalt järglasi.