Teadlased on morfiini jääänuseid sageli avastanud nii hiirte kui ka inimeste uriinist, ning see on sundinud küsima, kas keha toodab morfiini loomulikul teel või on aine organismi sattunud toiduga, vahendab National Geographic.

Uus uurimus näitab, et hiirte organism toodab seda võimsat valuvaigistit, ning geneetilise sarnasuse tõttu on sama omadus ka inimesel ja teistel imetajatel, ütleb uurimuse kaasautor Meinhart Zenk USA-s St Louisis asuvast Donald Danforth Plant Science Centerist.

Uuringu tarvis süstisid teadlased hiirtele papaveriini — ajukemikaali, mida toodab nii hiirte kui ka inimeste organism. Analüüsides hiirte uriini mass-spektomeetriga, õnnestus teadlasterühmal kindlaks teha, et papaveriini mõjul tekkis kehas morfiin. Veelgi enam — uuring tuvastas, et hiirte kehas tekkis morfiin peaaegu samamoodi nagu moonis — ainsas teadaolevas taimes, mis seda kemikaali toodab.  
 
Papaveriin läbib organismis 17-astmelise protsessi, enne kui moodustub morfiin. Teadlased oletavad, et see aine võib olla organismi jaoks teatud määral eluliselt vajalik.

Teadlaste väitel kaitseb morfiin moonitaime kahjurite ja lindude eest. Näiteks jänes muutub mooni süües morfiini mõjul uimaseks, mis teeb temast kerge saagi pea kohal tiirutavatele kullidele. Kui aga mõni loom ründab inimest, siis võib kehas leiduv morfiin mõjuda valuvaigistina, et inimene suudaks põgeneda. Seni on siiski tegemist “täieliku spekulatsiooniga”, märgib Zenk.

Järgmisena kavatseb ta uurida liiklusõnnetusse sattunud ja vigastada saanud inimeste uriini, et teada saada, kui palju on nende organism valu vaigistamiseks morfiini tootnud.

Keeruline on öelda, kas avastus viib uute ravimite väljatöötamiseni, lisab Zink. Ent on võimalik, et teadlased avastavad ühel päeval viisi, kuidas panna organism ise suuremal määral morfiini tootma. Praegu kasutusel oleval morfiinisüstid võivad tekitada mitmesuguseid kõrvaltoimeid, eriti kõhukinnisust.  
 
Uuring ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.