Kõik algas 2007. aastal avastatud jalaluust, mis leiti Filipiinide suurimal saarel Luzonil asuvast Callao koopast. Kui varasemad piirkonnas leitud inimsäilmed olid umbes 30000-40000 aasta vanused, siis need säilmed leiti olevat lausa 67000 aastat vanad. "Tegemist on kõige vanema Filipiinidelt leitud inimlasega," ütles prantsuse arheoloog Florent Détroit ScienceAlertile.

Nüüd aga leiti samast koopast lisaks jalaluule veel 12 teist kehaosa - jalaluud, käeluud ning isegi hambad. Arheoloogide hinnangul kuuluvad leiud kolmele olendile, kahele täiskasvanule ja ühele lapsele.

Hammaste põhjal võib öelda, et nende omanikud erinevad teistest seniteadaolevatest inimlastest. Nende esipurihambad sarnanevad pigem Australopiteekuste ja Homo Erectuse hammastele, tagumised purihambad on aga Homo sapiensi omade moodi. Jalgades asuvad luud on oluliselt kaarjamad kui meil, mis võib näidata seda, et tegemist oli heade ronijatega.

"Tegemist on täiesti uue inimlase liigiga, selliseid avastusi ei tule ette just tihti," ütles ScienceAlertile Griffithi Ülikooli geokeemik Rainer Grün. Luud on väikesed, arheoloogide hinnangul võib see viidata, et tegemist on järjekordse kääbusliigiga, nagu 2004. aastal Indoneesia saartelt avastatud Homo floresiensise puhul.

Homo luzonensise nime saanud uue liigi uurimine jätkub, näiteks soovivad teadlased välja uurida, millisest inimlaste harust liik pärineb. Kuigi praegu pole DNA-proovi veel luudest kätte saadud, oletab Détroit, et tegemist võib olla Hiinast põlvneva Homo erectuse järglasega.

Lisaks loodavad arheoloogid rohkem teada uue liigi kohta teada saada - kuidas sellesse kuuluvad inimlased liikusid, milliseid tööriistu kasutada oskasid ja millised nad välja nägid. Selleks on vaja leida aga rohkem fossiile, mida uurimisrühma liikmed juba agaralt Filipiini saartelt otsivad.