Avastati vanimad eestikeelsed piiblitõlked

Filoloogiadoktor Kristiina Ross avastas ajalooarhiivist kaks peaaegu täielikku aastatest 1725-1738 pärinevat Vana Testamendi tõlkekäsikirja, mis on varasemad tõlked kui Anton Thor Helle tõlgitud esimene eestikeelne piibel.

Eesti keele instituudi murdesektori juhataja Kristiina Ross avastas eelmisel sügisel ajalooarhiivist kaks enam-vähem täielikku Vana Testamendi tõlkekäsikirja, mis pärinevad aastaist 1725-1738, teatas BNS-ile ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja Mart Meri.

“See on viimaste aastakümnete olulisim kultuurilooline leid, mis heidab valgust eesti kirjakeele kujunemisele,” ütles Meri.

Teatavasti ilmus esimene eestikeelne täispiibel 1739. aastal ja selle peamiseks tõlkijaks on seni peetud Jüri pastorit Anton Thor Hellet.

“Arhiivileid annab tunnistust sellest, et süstemaatiline tõlkimine on alanud märksa varem ning tõlkijaid on olnud oluliselt rohkem kui seni arvatud — umbes kümmekond, kuid neist enamiku identifitseerimine seisab alles ees,” ütles Meri.

Tõlkijad on olnud väga head heebrea ja eesti keele oskajad.

Käsikirjadest nähtub, et tõlkimis- ja toimetamistöö on olnud põhjalik ja intensiivne.

“Võib näha, kuidas on välja kujunenud meile tänapäeval väga suupäraseks saanud piibliväljendid, näiteks “tühi töö ja vaimunärimine” või “Salomoni ülemlaul”.

Piibli eestikeelne tõlge pani aluse praegusele eesti kirjakeelele.