Avastati vanimad eales nähtud galaktikad
Ennenägematud galaktikad kujutavad endast võtmetegurit esimeste tähtede arengu ja esimeste galaktikate, mis hiljem arenesid meie Linnutee sarnasteks elliptilisteks galaktikateks ja millesarnastest universum nüüdseks kubiseb, moodustumise tõlgendamisel, vahendab AFP.
Galaktikate iga ja massid arvutati välja, kombineerides mullu maikuus süstikuga põkkunud ja kapitaalremondi läbinud Hubble’ilt saadud uusi andmeid NASA kosmoseteleskoobi Spitzer tehtud fotodega.
“Nende massid on sama suured kui ainult üks protsent Linnuteest,” selgitab astronoomilise uurimisrühma liige Ivo Labbe Carnegie observatooriumikompleksist.
“Meie üllatuseks näitavad tulemused, et need galaktikad olid olemas juba 700 miljonit aastat pärast Suurt Pauku ning pidid hakkama tähti moodustama sadu miljoneid aastaid varem, mis lükkab universumi esimeste tähtede moodustumise aega seniarvatust kaugemale,” lisas ta.
Noorenduskuuri läbinud Hubble’i ja selle pardale viidud uute seadmete toel on teadlased tungimas kaardistamata, avastamisväärsustest tulvil aladele.
„Samas oleme Hubble’i võimete ülempiirile juba väga lähedal,” selgitab Labbe. “Esimeste galaktikate esilekerkimise tunnistamiseks oleks vaja suuremaid seadmeid, nagu praeguste plaanide kohaselt 2014. aastal startiv James Webbi kosmoseobservatoorium, ja suuremaid teleskoope maapinnal, nagu kavandatav Suur Magalhãesi teleskoop.”
Maikuus toimunud süstikulennu käigus Hubble’i teleskoop remonditi, varustati uue kaamera ja spektrograafiga ning kaasajastatud teadusaparatuuriga.
Remondilend jäi NASA jaoks viimaseks mehitatud missiooniks 19-aastasele, kuid endiselt armastatud Hubble’ile. 1990. aastal startinud teleskoopi remonditi ja selle seadmestikku värskendati aastatel 1993, 1997, 1999, 2002 ja 2008.
Igas mõttes viimane tehniline ülevaatus pikendas Hubble’i eluiga veel viis aastat.
