Maast ligikaudu 3000 valgusaasta kaugusel asuva ülitiheda taevakeha mass on Päikesest peaaegu kaks korda suurem, vahendab Novaator BBC uudist.

Neutrontähe  avastanud USA ja Hollandi teadlaste sõnul on selle mass seni rekordit hoidnud neutrontähe massist 20 protsenti suurem.

Sarnaselt teiste neutrontähtedega on ka selle mateeria koondunud üliväikesele alale, mis ei ole tõenäoliselt suurem, kui näiteks Londoni kesklinn.

USA riikliku raadioastronoomia observatooriumi teadlase Paul Demoresti sõnul on keskmise neutrontähe raadius umbes 10 kilomeetrit.

Tema sõnul on lihtne mõista nende tähtede suurust, kuid nende tihedust on inimesel palju raskem hoomata.

Inimestel on lihtne mõista, et on olemas suurlinna suurune taevakeha, kuid palju raskem on ette kujutada, et selle mass on Päikese omast kaks korda suurem.

Demoresti ja tema kolleegide sõnul on tegemist olulise avastusega, sest see piiritleb eksootilist mateeriat, millest neutrontähed tekkida võivad.

Arvatakse, et sellised taevakehad on moodustunud kunagiste hiidtähtede plahvatustest säilinud tuumade jäänustest. 

Olemasoleva teooria kohaselt moodustavad supernoova plahvatuse käigus hajumata jäänud aatomi koostisosad taevakeha, mis koosneb peaaegu täielikult neutronitest.

Lisaks suurepärasele kompaktsusele pöörlevad need taevakehad ka uskumatult kiiresti.

Avastatud taevakeha, mis sai nimetuseks PSR J1614-2230, pöörleb 317 korda sekundis.

Tegemist on pulsari ehk tugeva magnetväljaga kiiresti pöörleva neutrontähega, mis kiirgab elektromagnetlaineid.

Vaatlused viidi läbi USAs Lääne-Virginia osariigis asuva võimsa Green Banki teleskoobiga.

Oma ülitugeva magnetvälja (Maa magnetväljast ligi triljon korda suurem) tõttu saadavad stabiilsed neutrontähed välja väga korrapäraseid raadioimpulsse.

Tänu sellele õnnestuski teadlastel Green Banki teleskoobi abil selle neutrontähe massi mõõta.

Kuna PSR J1614-2230 tiirleb ka ümber kaaslase, siis on selle Maale jõudvad raadioimpulsid häiritud.

Demoresti sõnul aeglustuvad neutrontähe raadioimpulsid kaaslasest möödumisel natukene ning selle tulemusena jõuavad nad Maale veidi hiljem, kui nende neutrontähtede omad, mis oma kaaslase suhtes paigal püsivad.

Seda efekti ära kasutades oli teadlastel võimalik mõlema taevakeha massid välja arvutada.

Teadlaste andmetel on pulsari mass Päikese massist 1,97 korda suurem, mis on oluliselt suurem eelmisest rekordilisest 1,67-kordsest Päikese massist.

Arvatakse, et see avastus võib seada piirid suure tihedusega mateeriale, millest koosnevad nende veidrate taevakehade tuumad.

Osade teadlaste arvates võivad sügaval neutrontähtede sees olla sellised eksootilised osakesed, nagu  hüperonid või vabad kvarkid.

Demorest ja tema kolleegid usuvad, et nende vaatlustulemused välistavad sellise võimaluse, sest kui sellised osakesed tekiksid, siis muutuks täht liiga tihedaks ning kaoks juba enne musta auku.