Teropoodide alamseltsi kuulunud Concavenator corcovatusel on kaks paari teistest viis korda pikemaid selgroolülisid, mis turritavad eluka selja keskosast välja, moodustades kolmnurkse uime, vahendab NewScientist.

“Meil pole aimugi, milleks see kasulik on,” nendib Madriidi riikliku kaugõppeülikooli esindaja ning Hispaaniast Las Hoyasest luustiku leidnud töörühma juhataja Francisco Ortega.

“Tagumine uim on lihtsalt pentsik,” kinnitab Roger Benson Cambridge’i ülikoolist. Mõnedel hilisematel teropoodiliikidel olid peas harjad ja seljal purjedeks (ingl sails) nimetatavad plaadid, lisab ta, mida võidi pruukida signaliseerimiseks või demonstreerimiseks. Ortega, kelle juhitud uurimus ilmus ajakirjas Nature, oletab, et nood luud toestasid küüru, milles talletati rasva kujul varuenergiat.

Samavõrd intrigeeriv on tõdemus, et tolsamal saurusel võis esineda linnulaadset sulestikku. Eluka esijäseme-luud on kaetud muhklike õnarustega, millest võisid välja kasvada suletüükad — see nihutaks sulis-teropoodide tekkimise umbes 50 miljonit aastat seniarvatust varasemaks.

“Avastus on väga märkimisväärne, kuna tegemist on esimese hea asitõendiga sulesarnastest moodustistest primitiivsetel teropoodidel,” rõhutab Benson.