Avastati pea ennenägematu kandiline galaktika

 (13)
Avastati pea ennenägematu kandiline galaktika
Foto: Lee Spitler, Swinburne'i tehnikaülikool

Kui inimene on kantpea, siis on see üpriski igav, kuid galaktika puhul on tegemist tõelise mässajaga. Maast 700 miljoni valgusaasta kaugusel asuv kandiline galaktika on seni kandiliseim ning võib anda uusi teadmisi galaktikate tekkest ja arengust.

Galaktikaid leidub pemiselt kahes kujus: lamedad ringikujulised kettad, milles tähed asuvad spiraalselt (näiteks meie Linnutee) ja ellipsid või ebakorrapärased selge sümmeetriata tähekogumid, vahendab Fyysika.ee.

Kandilised galaktikad on pea ennenägematud, sõnas Alister Graham, üks antud galaktika avastanud teadlastest. Galaktikale pandi nimeks LEDA 074886 ning see avastati Jaapanis asuva Subaru Prime'i Fookuskaameraga, kui teadlased uurisid NGC 1407 ümbruses asuvaid kerasparvesid.

"See on üks neist asjadest, mis lihtsalt naeratama paneb, sest seda ei tohiks olemas olla…või vähemasti ei looda keegi seda leida," lisas ta.

LEDA 074886 on kääbusgalaktika, mis on meie Linnuteest palju väiksem. Teadlasterühm pole kindel, milline on selle galaktika kolmemõõtmeline kuju. Üks võimalus on, et see on paisunud ketas, mis on pigem silindri kujuga ning näeb meie jaoks kandiline välja, sest Maalt vaadatuna näeme me seda küljelt.

"Alternatiivne kuju, milleks on kuup, tundub liiga kummaline," lausus Alister, kuigi ta lisas, et kandilisi orbiite on ka varasemalt dokumenteeritud.

Kui see on silinder, siis kuidas võis see tekkida? Üheks võimaluseks on see, et galaktikat mõjutas selle hiiglasliku naabri NGC 1407 gravitatsiooniline külgetõmbejõud. Probleemiks on see, et see kirjeldus ei seletaks LEDA 074886 teist kummalist eripära: selle sisemuses on noortest tähtedest koosnev korrapärane ketas, mille läbimõõt on 8000 valgusaastat (joonisel toodud mustaga).

Teine võimalus on see, et kandiline galaktika tekkis pärast kahe spiraalgalaktika kokkupõrget. Kokkupõrge heitis neist galaktikatest kolm varem eksisteerinud tähte suurtele orbiitidele, tekitades ristkülikukujulise kontuuri. Gaas aga vajus uue galaktika keskmesse ning moodustas uutest tähtedest koosneva tsentraalse ketta.

See võimalus viitab sellele, et LEDA teke oli kahe tüüpilise galaktikate tekkeviisi kombinatsioon. Väline kandiline kuju on kooskõlas elliptiliste galaktikate liitumisega, mis ei hõlma uute tähtede teket, sest neis galaktikates pole piisavalt gaasi. Ketas sarnaneb aga pigem gaasigalaktikate liitumisele, milles toimub ka tähtede teke. "LEDA 074886 hübriidne loomus viitab sellele, et mõlemad sündmused võisid toimuda," ütles Graham.

"Me saame seega kombineerida mõlemat tüüpi simulatsioonidest õpitu," lisas ta. "See võib osutuda kasulikuks teiste nii noori kui ka vanu tähti sisaldavate galaktikate modelleerimisel."

Teadlased kahtlustavad, et galaktika sisemine ketas võib nii pretsesseerida kui ka pöörelda – sarnaselt sellega, kuidas vurr pöörleb ümber oma telje ning selle telg pöörab omakorda ümber pöörlemise peatelje.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Mis on kõigi aegade julgeim otsus, mis on Eestis tehtud?


Tänud vastamast ja head loosiõnne!