Planeedi leidmiseks ja uurimiseks kasutati Hawaii saarel asuvat 10-meetrise objektiiviga teleskoopi Keck I. Planeet tiirleb ümber tähe nimega HD156668 ning asub Herkulese tähtkujus Maast 80 valgusaasta kaugusel, vahendab Novaator portaali PhysOrg uudist.

Planeet on neljasaja seni leitud eksoplaneedi seas väiksuselt teisel kohal ning teeb ühe tiiru ümber tähe kõigest nelja päevaga. Elu otsida pole sellelt planeedilt siiski mõtet, selleks valitseb seal liiga kuum kliima. Küll aga annab leid lootust, et elule talutavas tsoonis paikneva Maa-tüüpi planeedi leidmine on vaid aja küsimus.

Planeet, mille nimeks on HD 156668b, leiti teleskoobini jõudnud valgusspektri uurimise abil. Planeet mõjutab tähte gravitatsiooniliselt ehk paneb ta võbelema. Seega liigub täht perioodiliselt pisut edasi-tagasi ning temalt lähtuv valgus on nihutatud kas spektriosa sinise (Maa poole liikudes) või punase (Maast eemale) osa suunas.

Nende väikeste, kuid ikkagi mõõdetavate muutuste alusel on teadlastel võimalik hinnata planeedi massi ning tema orbiidi tähtsamaid omadusi. Enamik eksoplaneete on avastatud just sel meetodil.

Astronoomide töö väikeste planeetide avastamisel ei ole sugugi lihtne. Võimalikuks on see saanud mitte ainult teleskoopide arengu läbi, vaid ka tarkvara täiustamise abil, mis suudab varasemast edukamalt kõrvaldada segava tähe võbeluse, mis ei ole põhjustatud planeedi poolt. Maa suuruse ning eluks sobiva kliimaga planeedi leidmine ei ole aga hetkel veel teadlaste käeulatuses. Selleks peavad täiustuma nii teleskoobid kui ka arvutimudelid. Kolme aasta jooksul võiks see aga võimalikuks saada, ütleb uue planeedi kaasavastaja John Johnson California tehnoloogiainstituudist.

Johnson on seotud ka uue teleskoobi ehitamisega, mis seatakse üles Palomari observatooriumis Californias. Selle teleskoobi ülesandeks on otsida ja uurida planeedi üleminekuid tähest ehk leida sellised olukorrad, mil uuritav planeet on täpselt Maa ja tähe vahel.

Seda on vaja selleks, et kindlaks teha planeedi raadius. Kui see on olemas, on võimalik arvutada ka tihedus ning seega hinnata, kas uuritav planeet on kivine ja tihe Maa-tüüpi või pigem gaasiline Jupiteri-laadne taevakeha.