Avastati huku veerel olev ebatavaline hiidplaneet
Avastus, mille tegi rahvusvaheline töörühm, kuhu kuulusid ka St Andrewsi ülikooli teadurid, on nii ootamatu, et tõenäosus ebatavalisele taevakehale sedavõrd hilises arengufaasis jälile saada oli üks tuhandest, vahendab PhysOrg.
Tuhande valgusaasta kauguse tähe ümber tiirlev “tohutusuur uus planeet” avastati Ühendkuningriigi projekti WASP raames, mille algatajaks on St Andrewsi täheteadlased.
Planeet värske nimega WASP-18b on nii raske ja kodutähele nii lähedal, et kukub peaaegu kindlasti enne tähe läbipõlemist selle pinnale.
St Andrewsi uurijad arvutavad praegu välja määra, mille juures tähe ja planeedi vahelised loodejõud põhjustavad viimaks planeedi orbiidi täieliku lagunemise.
“See on programmi WASP järjekordne pentsik planeediavastus. Olukord on võrreldav sellega, kuidas loodeline hõõrdumine aeglustab Maa pöörlemist ning Kuu liigub spiraali mööda Maast eemale. Antud juhul on aga tähe pöörlemiskiirus aeglasem kui planeedi orbiit — mis tähendab, et tähe pöörlemiskiirus peaks kasvama ning planeedi spiraalne trajektoor suunduma tähe poole,” ütleb St Andrewsi füüsikaprofessor Andrew Collier Cameron.
WASP-18b on Jupiterist kümme korda raskem ning teeb tiiru kodutähe ümber vähem kui ühe Maa päevaga. Uus planeet kuulub tänaseks tavalisse päikesesüsteemi-väliste tähtede klassi, mida nimetatakse “kuumadeks Jupiterideks“ — tegu on massiivsete planeetidega, mis on tekkinud kodutähest kaugel ning aja jooksul sellele lähemale kolinud.
Keele’i ülikooli teaduri Coel Hellieri juhtimisel tehtud avastus annab mõista, et WASP-18b kodutäht on umber miljardi aasta vanune. See tähendab, et tõenäosus planeeti avastada oli umbes üks tuhandest.
Kui planeedi elu kujunebki nii lühikeseks nagu ennustatud, peaks selle orbiidi lagunemist olema võimalik mõõta juba kümnendi jooksul.
“Me ei tea veel, kui kauaks too planeet orbiidile jääb, sest me ei mõista veel täielikult, kuidas toimivad looded Päikesel ja teistel tähtedel. See võib võtta pool miljonit aastat, aga välistatud pole ka pool miljardit. Kui spiraalne liikumine on kiire, peaksid täheldatavad muudatused orbiidis ilmnema juba kümne aasta jooksul,” ütleb Cameron.
