Autistliku inimese väljaheite viimine hiirtesse muutis hiirte käitumise autistlikuks

 (36)
Autistliku inimese väljaheite viimine hiirtesse muutis hiirte käitumise autistlikuks
Pildil olevad närilised ei ole uuringu ega looga seotud.Foto: Raivo Tasso

Teadlased tegid katseid hiirte peal ning leidsid, et hiirtel avaldusid autismi sümptomid pärast seda, kui nende soolestikku viidi autistliku inimese väljaheidet. Ainevahetuse, bakterite ja autismi vahel on ilmselt seos.

Autismi seost soolestiku mikroobidega on uuritud palju. Teatakse, et autistlikel inimestel on ühtlasi palju soolestikuprobleeme ja uuringutes on nende soolestiku mikroobid on olnud erinevad tervete inimeste vastavatest proovidest.

Sellegipoolest ei teata veel täpselt, mis soolestiku ja autismi seos on ja kuidas mikrobioota võib haiguse sümptomeid mõjutada.

Väljaandes Cell avaldati mai lõpus värskema uuringu tulemused, millest nähtub, et soolestikubakteritel on ilmselt tugev ja oluline seos autismiga.

Uuringus viidi puhaste hiirte soolestikku autistlike inimeste väljahedet ja teadlaste üllatuseks muutus ka enne tervete hiirte käitumine "autistlikumaks" - nad hakkasid teistest eemale hoidma ja olid ebasotsiaalsemad.

Seotud lood:

See tähendab lühidalt öeldes seda, et autisti kõhus olev mikrobioota on võimeline tekitama autistlikku käitumist ka muidu terves hiires.

Ühes katses siirde saanud hiirtega panid teadlased terraariumisse marmorkuule, mida hiirtele meeldib tavaliselt peita. Need hiired, kelle soolestikku oli viidud autistliku inimese väljaheite proov, hakkasid kuule peitma nii pealesunnitult, et see käitumine meenutas autismiga kaasnevat kordavat ja skemaatilist käitumist.

Võrdlusrühma hiirtesse viidi tervete patsientide väljaheidet ning nende käitumises muudatusi ei täheldatud. Näiteks peitsid need hiired mõned marmorkuulid, aga kaotasid seejärel huvi.

Lisaks märkasid teadlased, et autisti väljaheite siirde saanud hiirte aju geeniaktiivsus muutus, kuid ebaselgeks jäi, et kas see muutus on seotud väljaheite siirdamisega nendele isenditele ja kui, siis mismoodi.

Seega on selge(m), et on mingi konkreetne bakter või bakterid, mille tegevus põhjustab autistlikku käitumist.

Igatahes tekitavad selle uuringu tulemused lootust, et autismi sümptomeid saab leevendada ja mõjutada tervete inimeste soolestiku mikroobide kaudu, kuid põhjapanevateks järeldusteks on veel liiga vara.

Kuid igal juhul sai soolestiku mikrobioota ja autismi seos uuringuga taaskord kinnitust.