Austraalias võidakse elevandid lasta vabasse loodusesse

 (12)
Austraalias võidakse elevandid lasta vabasse loodusesse
RIANovosti

Võõrliikide sisse toomisega püütakse olla kõikjal ettevaatlik. Ometi on Austraalias hakatud kaaluma võimalust, et lasta elevandid ja ehk koguni ninasravikud vabasse loodusesse. Põhjuseks tõsiasi, et need suured loomad aitaks piirata kunagi Aafrikast sisse toodud ja nüüd massiliselt vohama hakanud taime levikut, millest sünnib ka suurem osa maastikupõlengutest.

Austraalia põhjaosas on võimust võtnud hiiglaslik Aafrika päritolu kõrreline Andropogon gayanus. See kiire levikuga taim vallutas kohalikud savannid ning on paraku ka särinal süttiv tulematerjal maastikupõlengute ajal, vahendavad ERRi teadusuudised.

Tasmaania ülikooli keskkonnamuutuste bioloogia professori David Bowmani sõnul kohalikud kukkurloomad seda taime oma toidulaual ei armasta. Samuti on see liiga suur kariloomadele ja piisonitele, suurimatele mandril elavatele imetajatele. Elevandid ja ninasarvikud maiustaks sellega aga meeleldi.

Ajakirjas Nature avaldatud artiklis tõdeb Bowman, et esmapilgul võib mõte elevantide ja ninasarvikute Austraalia savannidesse laskmisest tunduda hullumeelne. Paraku tundub see olevat üks tõhusamaid meetodeid, et kõrrelisest nuhtlusele piir panna. Alternatiiviks oleks kemikaalide kasutamine või maa füüsiline puhastamine. Need poleks aga kuigi head, sest nii hävineks paljude elusolendite elupaik.

Bowman leiab, et hiiglaslike rohusööjate kasutamine oleks kõige kuluefektiivsem ja praktilisem meetod, selle võitluse edukaks pidamiseks. Ühelt poolt vabastaks see austraallased ühest nuhtlusest, teisalt säästaks loomi, kes oma looduslikel levialadel on salaküttide tõttu tõsisesse ohtu sattunud.

Bowman tõdeb, et võttes arvesse teiste Austraaliasse sisse toodud liikide tekitatud kahjusid, tuleb olla kahtlemata väga ettevaatlik. Bioloogidel tulebki nüüd hoolikalt analüüsida Bowmani soovitatud käigu mõju kogu sealsele ökosüsteemile ning arvestada välja, kui suuri populatsioone piirkond kannataks.

Pikemalt loe ERRi teadusuudistest!