Austraalia inseneride kavand Hyperloopi torusse sobivaks sõiduvahendiks

 (2)

Hyperloop on küll seni utoopiline tehnoloogialahendus kiiremaks transpordiks, millega SpaceX-i juht Elon Musk 2013. aastal lagedale tuli, aga tegemist on seni lahendamata probleemiga, millele vastust oodatakse inseneridelt üle maailma.

Kas ja kuidas ikkagi panna inimesi vedavad transpordivahendid ohutult liikuma magnetlevitatsiooni kasutavas vaakumtorus? Ühtki toimivat Hyperloopi seni pole olemas, kuid rahvusvahelistel võistlustel otsitakse sellele kibekiirelt vastust.

Seni on tegemist pigem üliõpilaste teadusprojektidega, millele nende juhendajad veidi kaasa aidanud. Näiteks VicHyper on 30-liikmeline meeskond tudengeid Austraaliast Melbourne'i kuninglikust tehnoloogiainstituudist (RMIT, Royal Melbourne Institute of Technology), mis viimati tegi avalikuks oma konkureeriva projekti SpaceX-i Hyperloopi-kapsli võistlusele.

http://www.vichyper.com/

SpaceX ehitab küll testraja Californiasse Hawthorne'i, kus peaks hakatama erinevaid kapsliprojekte testima jaanuari lõpus 2017, millele peaks järgnema võistluse teine ring veel 2017. aasta sees. Kas ja kui edukaks need projektid osutuvad, on esialgu vara öelda.

Esialgu on välja valitud 30 perspektiivikamat projekti, mille visandatud kapslid peaks järgnevalt valmis ehitatama, et neid oleks võimalik ka tegelikul testrajal katsetada. Mangetlevitatsioon, mis on Hyperloopi toimimise aluseks, on juba äraproovitud meetod näiteks maglev-rongide liikumisel, aga suletud vaakumtorus sõitmiseks tulevad turvanõuded veelgi tõsisemalt päevakorda.

Seotud lood:

Kuigi Hyperloop on ette nähtud transpordivahendina, milles oleks võimalik reisijaid ja kaupa ülikiiresti teise punkti toimetada - isegi kiirusega 1223 km/h (ja mida pikem toru, seda suurem kiirus), on esialgu tegemist pigem mõnd üksikut reisijat mahutavate kapslitega, mingist massitranspordivahendist on vara rääkida.

Seni on testitud pigem väiksemamahulist torutransporti:

Testimiseks kasutatava Hawthorne'i toruraja (1,6 km pikk) ehitamine hakkas pihta septembris, mis näitab tohutut kiirustamist, aga alles siis, kui need kapslid tegelikult ka sõitma hakkavad, võib ehk rääkida õnnestunud testidest Hyperloopiga. Kapsliprojektide konkursile esitati kokku üle 1200 kavandi, neist 30 said nüüd ülesande see kapsel ka tegelikult valmis teha.

VicHyper üritab oma kapslit müüa kui võimalikku vahendit tulevikus toimetada reisijaid kiiresti Melbourne'i ja Sydney vahet, kuigi esialgu on vaja veel tõsiselt tegeleda pidurdamise ja kiirendamise süsteemidega. Hawthorne'is hakatakse testima neid kapsleid kiirusel kuni 400 km/h. Suurima kiiruse saavutajad saavad lisapunkte, ülesandeks on siiski võimalikult kiiresti kogu testrada läbida, tulemustest hakkame kuulma ehk jaanuari lõpus.