Austraalia astrofüüsik: Linnutee on jõudnud keskeakriisi
Kahe leeri vahele jäävad suhteliselt harva esinevad vahepealset värvi niinimetatud "rohelise oru" galaktikad. Nende kohta arvatakse, et nad on üleminekul sinisest punaseks, mille käigus uute tähtede moodustumine väheneb, vahendab Novaator.
Austraalia Swinburne'i tehnoloogiaülikooli astrofüüsiku Simon Mutchi ja tema kolleegide värske uuring näitab, et selline kahanemine toimub ka meie galaktikas. Tundub, et Linnutee on sisenenud rohelisse orgu ning silmapiiril on terendamas punane tulevik surnud galaktikana.
Pimedad punktid
Kuna Maa asub Linnuteel, siis on meie asukohast raske selle üldvärvi kindlaks määrata, sest tolmupilved tekitavad pimedaid kohti, mis blokeerivad galaktika erinevatest piirkondadest tuleva valguse.
Siiski on infrapunases spektris tehtud vaatlused, mis võimaldavad tolmust läbi näha, paljastanud, et Linnutee täheteke pole erandlik. Sinisesse rühma paigutamiseks sünnib uusi tähti liiga vähe ning punase jaoks liiga palju.
Selgitamaks välja, millises etapis meie galaktika praegu on, simuleeris Mutchi juhitud teadlasterühm 25 miljoni galaktika tähtede sündi ja arengut ning valis tähetekke määra, kuju ja kogumassi järgi välja Linnuteele sarnanevad galaktikad.
Ajakirjas Astrophysical Journal ilmuvas artiklis kirjutavad teadlased, et need simuleeritud Linnuteed on enamasti rohelise oru galaktikad, mis viitab, et ka Linnutee on üleminekufaasis.
Seega, millal lõppeb Linnuteel uute tähtede moodustumine? Kui Linnutee käitub sarnaselt simuleeritud galaktikatega, siis oleme enne punaste leeri jõudmist veel poolteist miljardit aastat rohelises orus.
USA Johns Hopkinsi ülikooli astrofüüsiku Rosemary Wyse'i sõnul võib see keskea periood olla Linnutee puhul pikendatud. Meie galaktikas on küll gaasipilvi, mille kasvades võib hiljem tähti moodustuda, kuid aja jooksul tähtede tekkimine tõenäoliselt siiski väheneb.
Koos pensionile
Teadlased väidavad, et viie miljardi aasta pärast võib toimuda lühike tähetekke puhang. Siis on oodata Linnutee põrkumist Andromeeda tähesüsteemiga, mis on meie galaktikast 2,9 miljoni valgusaasta kaugusel asuv spiraalgalaktika, ning mille omadused viitavad sellele, et see liigitub samuti rohelise oru sekka.
Uuringus osalenud Swinburne'i ülikooli astrofüüsiku Darren Crotoni sõnul võib liitumine saata jääkgaasi liitunud moodustise keskme suunas, kutsudes esile lühikese tähetekke buumi, enne, kui algab galaktika vanaduspõlv.
Kokkupõrke tagajärjel mõlema galaktika spiraalkettad hävinevad ning tulemuseks on surnud ja punane elliptiline galaktika.
Crotoni sõnul ei ole punased elliptilised galaktikad siiski ilma igasuguse tegevuseta ning paljudes neist kestavad huvitavad protsessid ka vanaduspõlves.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!