Psühholoogid väidavad aga, et regulaarsed “aukartustäratavad” kogemused võivad lisaks mõjuda soodsalt vaimsele tervisele ning inimesi üldse meeldivamaks muuta, vahendab Yahoo News.
Tulemuste põhjal võib järeldada, et kiireloomulise nüüdiseluga kaasneva stressi leevendamisel võiks abi olla “aukartusteraapiast”.
Aukartus (ingl awe) on tunne, mida tajutakse, puutudes kokku millegi niivõrd tohutult suure ja vastupandamatult ülekaalukaga, et see muudab tajuja vaimset perspektiivi.
Aukartust võivad äratada hingemattev pilguheit mõnele võimsale maastikuvormile nagu Suur kanjon (ingl Grand Canyon), imelisele loodusnähtusele nagu virmalised, või laotuses siravatele loendamatutele tähtedele pilvitul, pimedal ööl.
Värske uurimus annab mõista, et meelemõistust käesolevasse hetkesse kinnistades paistab aukartustunne aja tajutud kulgu aeglustavat. Vabatahtlike katsealustega läbi viidud eksperimendid näitavad, et aukartuse kogemine tekitas inimestes tunde, et neil on kulutamiseks rohkem vaba aega.
See omakorda tõi kaasa kannatlikuma ja vähem materialistlikele eesmärkidele keskendunud meele ning suurema valmisoleku oma aega teiste inimeste aitamisele kulutada.
Ajakirjas Psychological Science ilmunud töö kokkuvõttes kirjutavad California Stanfordi ülikooli teadlase Melanie Ruddi juhitud töörühma uurijad: “Üha rohkem kurdetakse ajapuuduse üle, mis mõjutab ebasoodsalt nii tervist kui heaolu.
Toetudes uurimustele, mis näitasid, et käesolevale hetkele keskendumine venitab ajataju, prognoosisime ja ka avastasime, et muude seisunditega võrreldes paneb aukartuse kogemine inimesed tajuma, et neil on rohkem vaba aega, ja tundma väiksemat kannatamatust.
Peale selle tekitas aukartuse tundmine ajataju muutmise kaudu katsealustes tugeva soovi kulutada aega teiste aitamisele ja eelistada kogemuslikke hüvesid materiaalsetele hüvedele.”
