Neutrontähed ehk pulsarid moodustuvad sarnaselt mustadele aukudele supernoovaplahvatuste tagajärjel. Supernoovaplahvatused tekivad, kui tähed jõuavad oma arengu lõppjärku ning plahvatavad iseenda gravitatsioonilise tõmbe tagajärjel.

Juhul, kui lõppfaasis tähe mass on piisavalt suur, tekib tõenäoliselt must auk, kui mass on väiksem, tekib aga neutrontäht. Värskelt leitud neutrontähe puhul arvavadki teadlased, et selle mass on sisuliselt maksimaalne võimalik, mis neutrontähel üldse olla saaks, kui mass oleks natukenegi suurem, muutuks see hoopis mustaks auguks.

"Neutrontähed on salapärased ja pakuvad meile väga huvi," ütles tähe avastanud ja seda uurinud teadlaste rühma juht Thankful Cromartie Lääne-Virginia Ülikoolist. "Sisuliselt on tegemist tohutute aatomituumadega."

Suhkrutükk, mis sisaldab kõigi Maa inimeste massi

Neutrontähed on tähelepanuväärsed selle poolest, et need on ülimalt tihedad. Keskmiselt umbes 20 kilomeetrise läbimõõduga täht võib oma massilt olla võrreldav Päikesega. Teadlased näitlikustasid olukorda ka suhkrutükiga. Kui võtta suhkrutüki suurune osa neutrontähest, oleks selle mass võrdne kõikide Maal elavate inimeste massiga.

Ainsad teadaolevad tihedamad objektid kogu universumis ongi mustad augud ning neid kaht ülitihedat nähtust omavahel võrreldes ongi teadlastel veel nii mõnigi vastuseta küsimus. Näiteks üks küsimus, mille puhul värskelt avastatud neutrontäht võib osalist vastust pakkuda, on see, et mis on kriitiline piir, kust üle minnes muutub täht mustaks auguks.

Selleks, et röögatu massiga neutrontähe mass välja uurida, kasutasid teadlased selle ümber tiirleva valge kääbuse abi. Nimelt mõjutab see neutrontähest tulenevaid korrapäraseid raadioimpulsse ning neid uurides on võimalik välja selgitada kääbuse mass. Teades aga viimase massi, on võimalik neutrontähe ja valge kääbuse orbiite võrreldes välja selgitada ka esimese mass.

Aitab välja selgitada neutrontähtede piire

Sel korral avastatud neutrontäht, millel nimeks J0740+6620 on näiteks 25 kilomeetrise läbimõõduga, kuid sisaldab endas üle kahekordse Päikese massi. Kuna tegemist on senini kõige suurema massiga avastatud neutrontähega, aitabki see avastada, milline on see kriitiline punkt, mis supernoova saatuse määrab.

"Iga kõige suurema massiga neutrontäht, mille me avastame, viib meid selle punkti leidmisele lähemale ning aitab meil paremini mõista uskumatult tihedate objektide taga olevat füüsikat," selgitas Scott Ransom, NRAO astronoom, kes samuti uurimisrühma liige oli.

Lääne-Virginia Ülikooli teadlased rõhutavad, et tegemist on kõigest ühe olulise avastusega, mis nad aja jooksul teinud on ning kindlasti jätkavad nad neutrontähtede uurimise ja jälgimisega ka edaspidi. "Green Banki observatooriumis tegeleme me valdavalt sellega, et üritame tuvastada pulsaritelt pärinevaid gravitatsioonilaineid," selgitas Ülikooli professor Maura McLaughlin. "Selleks, et seda teha, peame me jälgima väga paljusid millisekund-pulsareid, ehk kiiresti pöörlevaid neutrontähti."