Astronoomid õppisid ürgaja raadiot kuulama
Hiljuti viisid kaks täheteadlast läbi katse eesmärgiga taasioniseerimisepohhiks ehk EOR-iks (ingl Epoch of Reionization) nimetatava üleminekuaja kohta rohkem välja selgitada, vahendab PhysOrg.com.
Kuna kõige ürgsemate galaktikate valguse tuvastamine on peaaegu võimatu, suunasid Massachusettsi tehnoloogiainstituudi Haystacki observatooriumi abiteadur Alan Rogers ja Arizona osariikliku ülikooli abiprofessor Judd Bowman pingutused hoopis esimeste galaktikate vahel eksisteerinud vesiniku kiiratud raadiolainete püüdmisele. Mõned sellised raadiolained jõuavad meieni alles praegu, ning astronoomid on oletanud, et lainete mõned omadused võivad anda aimu EOR-i ajal toimunust.
Et hämarat perioodi paremini mõista, peilisid uurijad töö käigus ioniseerimata ehk neutraalse vesiniku kiirgussagedust. Konkreetselt huvitas neid, kuidas see signaal ajapikku muutub, mis võiks öelda midagi selle kohta, kui kaua võis võtta aega ioniseerimata vesiniku ioniseerimine tähtede ja galaktikate tekkimise tulemusel.
Nagu uurijad möödunud kuul ajakirjas Nature avaldatud töös teatasid, võttis ioniseerimata vesiniku ioniseerimine aega vähem alt viis miljonit aastat. Seega on nüüd alust oletada, et pärast esimeste tähtede ja galaktikate teket võttis nende arenemine tänapäeval meile tuttavateks tähtedeks ja täheparvedeks aega sama kaua.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!