USA teadlaste töörühm on leidnud, et keskmiselt on oma tähe ümber lähedasel orbiidil tiirlevad väikesed, nn kivised planeedid palju tavalisemad kui Jupiteri mõõtu hiidplaneedid, vahendab BBC.

Hinnang toetub lähemal asuvate tähtede vaatlemisele Hawaiil tegutsevate kümnemeetriste Kecki kaksikteleskoopidega. Vaatlused näitasid, et 22 tähel leidus tuvastavaid planeete.

Uurijad nentisid, et umbes 1,6 protsendil Päikesele sarnastest tähtedest nende valimis leidus Jupiteri-sarnaseid planeete. 12 protsenti olid nn “üli-Maad”, s.t Maa massist kolm kuni kümme korda massiivsemad planeedid.

Kecki teleskoobid pole küll väiksemate planeetide tuvastamiseks piisavalt võimsad, ent teadlased eeldavad, et tendents leida üha arvukamalt üha väiksemaid planeete jätkub; nende hinnangul leidub valitud tähtedest 23 ümber Maa-suuruseid planeete.

California Berkeley ülikooli doktor Andrew Howard möönab, et praegusel hetkel pole seda hinnangut võimalik olemasolevate andmetega kinnitada.

Küll aga on tema osutusel tegu esimese hinnanguga, mis on saadud suhteliselt väikeste planeetide vaatluste abil. “See ekstrapolatsioon on meie analüüsi kõige ebakindlam osa. Õige vastus võib olla üks kaheksast või üks kahest — aga me teame, et see ei saa olla üks sajast,” selgitab Howard.

Sellele statistikale toetudes väidab Howard, et NASA Kepleri kosmoseteleskoobiga — mis peaks seirama 156 000 tähte — avastatakse 120 kuni 260 oletatavasti Maa-laadset maailma.

“Kui kusagil mujal kosmoses leidub elu, esineb see tõenäoliselt meie enda Maa taolistel kivistel planeetidel. Seega, mida rohkem on väljaspool Päikesesüsteemi kiviseid väikeplaneete, seda suurem on tõenäosus, et seal leidub ka elu,” ütleb ta.

Ühendkuningriigi kuningliku astronoomialiidu esindaja dr Robert Massey hinnangul asub aga enamik ennustatavaid maailmu oma tähele liiga lähedal, et elu kanda. “Tõenäoliselt läheb veel veidi aega, enne kui leiame nende ematähtede elukõlbulikest tsoonidest märkimisväärse hulga “Maid”.”


Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!