Leitud objekt asub 13,1 miljardi valgusaasta kaugusel ehk teisisõnu - valgusel kulub sealt Maale jõudmiseks 13,1 miljardit aastat, vahendab Eesti Päevaleht Reutersi uudist. 

Arvatavasti 600 miljonit aastat pärast Suurt Pauku tekkinud objekti punanihe (elektromagnetkiirguse sageduse vähenemisest tingitud spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas) on 8,2.
Objekt avastati seoses eelmisel nädalal täheldatud võimsa gammasähvatusega, mille registreeris esmalt NASA Swift'i kosmoseteleskoop ja seejärel vaadeldi seda Maalt.

"Meie Geminis teostatud infrapunavaatlustega võib oletada, et see oli ebatavaliselt kauge sähvatus," väidab Harvardi astrofüüsika keskuse teadlane Edo Berger. "Meil on praegu olemas esimene tõend, et noor universum kubises mõnisada miljonit aastat pärast Suurt Pauku plahvatavatest tähtedest ja vastsündinud mustadest aukudest."

Seni peeti universumi kaugeimaks objektiks galaktikat IOK-1, mis asus 12,88 miljardi valgusaasta kaugusel ja selle punanihe oli 6,9. Gammasähvatuste põhjuseks peavad astronoomid kas neutrontähtede põrget või ülivõimsa supernoova plahvatust, mille tulemusena vabaneb tohutu energia.