Astronoomid lahendasid 2000 aasta vanuse supernoovamõistatuse!
Nüüdisaegsed kosmose-eksperdid avastasid, et valgus johtus umbes 8000 valgusaasta kaugusel plahvatanud tähest tähistusega RCW 86, mis tähendab, et tegu ongi varajasima kirjasõnas jäädvustatud supernoova-vaatlusega, vahendab The Daily Telegraph.
Ent ilmnes ka probleem — nimelt on tähe astronoomidele endiselt nähtavad jäänused palju suuremad kui olema peaksid.
Kui me silmad suudaksid tuvastada täherusude kiiratavat infrapunavalgust, oleks selle alla jääv osa taevast suurem kui täiskuu — see tähendab, kaks kuni kolm korda ootuspärasest kopsakam.
Saladuslikku nähtusse aitasid viimaks selgust tuua NASA tehtud soojustundlikud ülesvõtted, mis näitavad, kuidas supernoova täpselt lahvatas ning miks selle rusud nii suurele alale laiali on levinud.
Teadlased väitsid, et kuna täht plahvatas ainetühjas õõnsuses, sai supernoova laieneda tavalisest palju äkilisemalt ning paisata osakesi kosmosesse palju suurematel kiirustel.
Ajakirjas Astrophysical Journal avaldatud uurimuse tulemused demonstreerivad esmakordselt, et valged kääbustähed võivad enne 1a-klassi supernoovaks plahvatamist tekitada enda ümbrusse gaasist ja tolmust täiesti tühja vaakuumi.
See tähendab, et tähest välja paiskuv aines saab liikuda kaugemale ja kiiremini kui muidu võimalik oleks.
Uurimust juhatanud Brian J. Williams Põhja-Carolina osariiklikust ülikoolist ütles: „See on kaks kuni kolm korda suurem kui eeldaksime vaatlejate andmeil ligi 2000 aasta eest plahvatanud supernoovast. Nüüd on meil viimaks õnnestunud leida täpne põhjus.“
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!