Maast ligi 290 miljoni valgusaasta kaugusel asuvast leiust annab ülevaate ajakirja Nature viimane number, vahendab PhysOrg.

Seniajani olid teadlased avastanud galaktikate keskmes ülimassiivseid musti auke (mitu miljonit kuni mitu miljardit korda suurema massiga kui Päike) ning tüüpilise tähe suuruseid, umbes kolme kuni kahekümnekordse Päikese massiga musti auke.

Värske avastus on aga esimene vettpidav tõend keskmise suurusega mustade aukude olemasolust.

Uurimisrühm, mida juhtisid Prantsusmaal asuva Centre d'Etude Spatiale des Rayonnements'i astrofüüsikud, tegid avastuse Euroopa kosmoseagentuuri röntgenteleskoobi  XMM-Newton abil.

„Kui tähesuurused mustad augud tekivad tähtede kokku kukkumise tagajärjel, siis jätkuvalt pole teada, kuidas tekivad ülimassiivsed mustad augud," ütleb uuringu üks autoreid, Leicesteri ülikooli astronoom Sean Farrell.

„Ühe teooria kohaselt moodustuvad need keskmiste mustade aukude ühinemise tulemusel. Selle teooria kinnitamiseks tuleb aga kõigepealt tõestada viimaste olemasolu."

HLX-1 asub galaktika ESO 243-49 äärel, ja tema röntgenkiirgus on Päikese omast 260 miljonit korda eredam.

Mustad augud kujutavad endast tähe kokkukukkumise tagajärjel tekkinud kontsentreeritud gravitatsioonivälju, mis on nii võimsad, et ei lase endast välja isegi valgust.