Asteroididest ei pääse, kinnitavad teadlased

Asteroidi ja Maa kokkupõrge on vaid aja küsimus, kinnitavad teadlased. Kuigi kokkupõrge asteroidiga on ebatõenäoline, võib see juhtuda mistahes ajal. Kui meil ei vea, võib taevakeha tabada meid järgmisel aastal, ja kui veab, siis võibolla toimub see 100.000 aasta pärast.

Kuigi teadlased on välja selgitanud, et Maalähedaste objektide arv on varem arvatust poole väiksem, ei vähenda see nendega kokkupõrke ohtu.

Vaatluse all olevad Maalähedased objektid on kilomeetrise kuni 10-kilomeetrise läbimõõduga. Kilomeetrise läbimõõduga objekt on piisavalt suur, et põhjustada tõsiseid kahjustusi, aga mitte globaalset katastroofi. 10-kilomeetrise läbimõõduga asteroid aga pühiks elu Maalt.

Arvatakse, et 65 miljoni aasta eest dinosaurused maamunalt hävitanud asteroid oli just 10-kilomeetrine.

1908. aasta Siberi Tunguska kokkupõrke põhjustas 700-meetrine komeet. Komeet tegi maatasa puud umbes 1000 ruutkilomeetrisel asustamata maa-alal.

Maalähedase Asteroidide Jälgimise projektis osalejad kasutavad asteroidide uurimiseks Havail paiknevat automaatteleskoopi. 1996. aasta märtsist 1998. aasta augustini leidsid astronoomid 45 uut Maalähedast objekti. Uuringute alusel tegid nad järelduse, et potentsiaalselt ohtlike objektide arv on umbes 700 ehk varem arvatust tunduvalt väiksem.

Uurimisgrupi juht David Rabinowitz Yale´i ülikoolist ütles BBC-le, et ohtlike objektide arvu kahekordne vähenemine ei kärbi märkimisväärselt Maalähedaste objektide Maaga kokkupõrkamise ohtu.

Rabinowitz ütles, et uute andmete abil on võimalik prognoosida, kui palju kulub aega potentsiaalselt Maad laastata võivate objektide uurimiseks. Praegu arvatakse, et neist 90 protsendi leidmiseks kulub umbes 15 aastat. Osade astronoomide hinnangul on see piisavalt kiire tempo, teiste arvates ei ole meil aega kaotada ning nad on kutsunud maailma valitsusi üles asteroidiohtu tõsisemalt suhtuma.

Nende hoiatused on vilja kandnud, sest möödunud nädalal otsustas Suurbritannia valitsus luua Eesti päritolu parlamendisaadiku Lembit Öpiku ärgitusel väikese projektirühma asteroidiohu tõsiduse hindamiseks.

Igal aastal leiavad astronoomid umbes 100 Maavälist objekti ning neist enamus ei kujuta praegu Maale reaalset ohtu. Osa teadlasi kardab, et meedia võib teaduslikest avastustest valesti aru saada ja käsitleda iga avastatud uut objekti potentsiaalse ohuna Maale. Selle vältimiseks võtsid teadlased möödunud aastal kasutusele riski hindamise Torino skaala, mille 10 punkti on kindel globaalne häving ja 1 punkt tähistab ohu puudumist. Praegu ei ole ükski asteroid saanud Torino skaalal rohkem kui ühte palli.

Astronoomide hinnangul eksisteerib üheprotsendiline tõenäosus, et maailma tabab lähima miljoni aasta jooksul 10-kilomeetrine laastav asteroid. Väiksemate, näiteks 300-meetriste asteroidide Maale kukkumise tõenäosus eeloleval 100 aastal on samuti 1 protsent. Sellise asteroidi löögijõud oleks võrdne tuhande megatonni lõhkeainega ning kui see tabaks suurlinna, hukkuksid miljonid inimesed.