Asteroidide ohjeldamiseks leiutati kosmoselasso

 (30)
Asteroidide ohjeldamiseks leiutati kosmoselasso
Reuters/Scanpix

Kui Maad peaks ohustama järjekordne hävitusjõuline komeet või asteroid, võib just USA teadlasest David Frenchist saada meie planeedi päästja.

Põhja-Carolina osariikliku ülikooli kosmoselennunduse-alase inseneriõppe doktorikandidaat French on leidnud tõhusa mooduse asteroidide ja muude Maale prantsatada ähvardavate objektide kõrvalejuhtimiseks: selleks tuleb läheneva objekti külge kinnitada pikk lõõg, mille teises otsas on raskus. Raskuse kinnitamine, selgitab French "muudab objekti massikeset, mis omakorda muudab objekti orbiiti ja võimaldab sellel Maast kokkupõrketa mööduda."

Kõlab ulmeliselt? NASA maalähedaste objektide kaardistamise programm NEOP on tuvastanud üle tuhande "potentsiaalselt ohtliku asteroidi" ja jätkab nende leidmist pidevalt, vahendab ScienceDaily. "Ehkki ükski neist objektidest pole praegu Maaga peatsel kokkupõrkekursil, võib olukord muutuda, kui teiste objektide gravitatsiooniväljade, päikesetuule või muude tegurite mõjul muutuvad nende orbiidid," selgitab French.

Niisiis analüüsisid French ja sama ülikooli mehaanilise ja kosmoselelennu-alase inseneriõppetooli abiprofessor Andre Mazzoleni seda, kas asteroidist, lõast ja raskusest koosnev süsteem võiks asteroidi liikumist nii suurel määral muuta, et hoida ära selle kukkumist Maale. Vastus: jah, võiks küll.

"Keeruline on ette kujutada nii probleemi enda kui selle võimaliku lahenduse mastaape," ütleb French. "Maad on kosmilised objektid minevikus tabanud korduvalt, seega me teame, kui rängad võivad olla tagajärjed. Näiteks arvatakse, et umbes 65 miljoni aasta eest kukkus Mehhiko lahe lõunasoppi väga suur asteroid, mis pühkis planeedilt dinosauruste populatsiooni, ning 1907. aastal hävitas väikese komeedi põrkumine atmosfääriga Siberis põlismetsa territooriumil, mis suuruselt võrreldav New York Cityga. Sama raske on kujutleda meie lahenduse tegelikke mõõtmeid."

"1000 kilomeetri (umbkaudne vahemaa Tallinna ja Varssavi vahel) kuni 100 000 kilomeetri (nii pika oheliku annaks kaks ja pool korda ümber Maa mässida) pikkuse lõaga asteroidi kursi muutmine kõlab äärmuslikult. Kuid võrrelgem seda teiste plaanidega," ütleb French.

"Need on seni olnud üsna sõgedad. Muu hulgas on välja pakutud võimalus asteroidid üle värvida, mis peaks muutma seda, kuidas valgus nende orbiite mõjutab. Plaan juhtida ohtliku asteroidi pihta teine asteroid; ja muidugi on alati olemas tuumapommid. Tuumarelva kasutamine on intrigeeriv võimalus, kuid sellegi juures leidub poliitilisi ja tehnilisi komistuskive. Kas ülejäänud maailm usaldaks asteroidi pommitamise meie hooleks? Kas meie usaldaksime kedagi teist? Ning kas asteroid ei või laguneda mitmeks asteroidiks, tekitades probleeme hoopis juurde?"

Uuring "Maad ähvardavate asteroidide trajektooride muutmise kava elastse massiivse lõõg-raskus-süsteemiga", mida esmaesitleti möödunud kuul Põhja-Carolina ülikooli teise astme tudengite teadusuuringute sümpoosionil, on nüüdseks eelretsenseeritud ja selle esitlus võetud septembris Californias Pasadenas toimuva Ameerika aero- ja astronautikainstituudi AIAA konverents-ekspositsiooni SPACE 2009 kavasse.