Asteroid möödub Maast Sumatra saare kohal, suuremat pauku pole oodata
Teoreetiliselt võiks asteroidi möödalend reede hilisõhtul olla ka Eestis vaadeldav, kui vaid ilusat ilma oleks, aga 45-meetrist objekti näeks ikka vaid heal juhul täpina taevas, kinnitas Fortele Tõravere observatooriumi vanemteadur Kalju Annuk.
Eestiski on varem jälgitud komeetide möödalende ja ka suuremaid asteroide, aga homme õhtul Indoneesia kohalt üle lendava asteroidi 2012 DA14 nägemine peab olema ikka paras juhuste kokkulangevus. Ilm segab, nentis Annuk, kuigi kinnitas, et taeva selginemisel võiks seda täppi taevas siiski näha.
Space.com kirjeldab asteroidi trajektoori, mis kõige lähemal maale, 27680 kilomeetri kaugusel peaks asuma enam-vähem täpselt Indoneesiale kuuluva Sumatra saare kohal, Eesti aja järgi kell 21.24, liikudes lõunast põhja suunas.
Kõige halvem uudis on see nendele vaatlejatele, kes tahavad teda näha Ameerikas, sest seal on sel ajal päine päev. Euroopa, Aasia, Aafrika ja suure osa Austraalia kohal peaks ta aga teoreetiliselt isegi nähtav olema, heal juhul isegi binokliga, veel parem kui juba teleskoobiga. Aga tõesti, kõik sõltub pilvkattest taevas. Asteroidi 2012 DA14 kõige suurem heledus saab olema +7,5, samas kui maksimaalne inimsilmale nähtav on +6,5. Space.comi järgi seega palja silmaga teda ei näe.
Juhul, kui arvutused mingil põhjusel peaks eksima, oleks karta ehk midagi Tunguusi plahvatuse taolist (17. juulil vana ehk siis 30. juulil uue kalendri järgi 1908. aastal), aga nagu kinnitavad NASA ja astronoomid kui ühest suust, näitavad kõik arvutused, et kokkupõrkeohtu ei ole. Satelliite on võimalik tema teelt kõrvale juhtida, kuigi täielikult välistada kokkupõrget asteroidi ja mõne sidesatelliidi vahel siiski ei saa. Küll on juba selge, et nii lähedalt Maast möödumine muudab asteroidi enda edasist trajektoori. Aga juba pärast Maast möödumist.
Võrdluseks: Tunguusi plahvatus
Tunguusi plahvatuse puhul on arvestatud, et siis pidi Maa atmosfääri tungima kuni sajameetrise läbimõõduga kivikamakas, mis siis viie kuni kümne kilomeetri kõrgusel suure pauguga purunes. Tegemist on inimkonna ajaloo teadaolevalt rängima kokkupõrkega Maa ja ühe taevakeha vahel, mis hävitas kõvasti metsa Siberis, aga kuna plahvatus toimus kõrvalise piirkonna kohal, siis suurematest purustustest pääseti. Kui ta oleks tabanud mõnda suuremat asulat, oleks ohvrite arv olnud igatahes hirmus.
Evengid ja venelastest asunikud Siberis tunnistasid hiljem, et nägid taevas Päikesest eredamat valguskeha liikumas, kümme minutit hiljem paistis sähvatust ja kostis müra, mis sarnanes kahuripaukudele. Lööklaine paiskas inimesi pikali ja purustas aknaid sadade kilomeetrite ulatuses. Kaasnenud võnget võis võrrelda maavärinaga 5.0 Richteri skaalal. Mitu päeva taevas helendas Aasia ja Euroopa kohal. USA teleskoobid täheldasid aga taeva tumenemist tolmupilve tõttu.