Asteroid hävitas elu Maal?

Teadlased said kinnitust teooriale, et Maal ajaloo kõige suurema hävingu taga oli kokkupõrge asteroidiga.

Nimelt leidsid nad Austraalias hiiglasliku kraatri, mille tekkimisaeg paistab langevat just sellele ajale. 250 miljonit aastat tagasi toimunud hävingus hukkus 95 protsenti mereelanikest ja 70 protsenti maismaal elanud liikidest.

Hävingu põhjused ei ole teada, aga erinevad teooriad ulatuvad vulkaanipurskest kosmosekatastroofini. Austraalias leitud kraater lisab kaalu asteroiditeooriale, samas ei usu osa teadlasi, et tegemist on asteroidikraatriga.

Permi ajastul moodustas Austraalia osa superkontinendist, mida praegu kutsutakse Pangeaks.

Dr. Luann Becker California ülikoolist ütles BBC-le, et stratigraafia on õige ja ajastus on õige ning et nad leidsid sulanud kihi, millel on triiase perioodi setted. Üle 3000 meetri sügavusele puuritud katseaukudest leidsid teadlased mineraale, mis on kas osaliselt või täielikult klaasistunud. Nende hinnangul on tegemist asteroidi kokkupõrkes sulanud kivimiga.

Samas on proovide tähtaja määramine andnud vastuolulisi tulemusi ning kuus Bedouti piirkonnas võetud proovi dateeriti varasemaks kui arvatav asteroidi kokkupõrge. Samas dateeriti üks proov 250,1 miljoni aasta vanuseks ehk täpselt katastroofi arvatavasse toimumisaega.

Massiline väljasuremine permiajastu lõpus ja triiase alguses on teadlasi ammu hämmastanud, aga Bedout avastus toob taas meelde Chicxulubi kraatri Mehhikos, mis andis aluse asteroiditeooriale.

Esialgu on teadlased kaunis skeptilised ning ütlevad, et tõendeid on vähe.