Asjatundjad selgitavad: kuidas ilma sportimata terve olla

 (9)
Asjatundjad selgitavad: kuidas ilma sportimata terve olla
Foto on illustreeriva tähendusega (Wikimedia Commons / FORTEPAN, Magyar Hírek folyóirat)

Kõige parema tervisega inimesed ei käi jõusaalis – loe, mis on nende edu saladus!

Selleks, et säilitada võimalikult kaua head tervist, pole vaja investeerida lint- või velotrenažööridesse.

Nn sinistes vööndites — maailma kõrgeima keskmise eeldatava elueaga piirkondades — elavad inimesed ei käi kangi tõstmas või jooksutrennis.

Selle asemel elavad nad keskkondades, mis soodustavad liikumist ilma, et inimesed sellele mõtlema peaksid. See tähendab muu hulgas aiatöid, päeva jooksul jalgsi liikumist ning võimalikult väheste mehaaniliste abivahendite kasutamist majapidamis- ja aiatööde juures.

Igapäevane loomulik liikumine, mis on laialt levinud ja harjumuspärane maailma kõige pikaealisemates kogukondades, võib olla üks mõjusamaid viise eluea pikendamiseks.

Veel ainult sajandi eest polnud istuvat tööd rohkem kui kümnel protsendil elanikkonnast; praeguseks on istuvate tööde osakaal 90%. See ei tähenda aga, et võimalusi tööelu liikuvamaks muuta üldse ei leiduks.

Esimese asjana tuleb soovitada aktiivset liiklemist, s.t jalutamist või rattasõitu. Uuringud näitavad, et kõige parem teekond tööle peaks iga päev hõlmama 15 minutit jalgsi kõndimist, kuid abi on kindlasti ka muudest kehalise aktiivsuse suurendamise võimalustest, mida teel tööle või töölt koju kasutada saate.

Ameerika Vähiliidu hiljuti avaldatud uuringu tulemused näitasid, et kuus tundi jalutamist nädalas seondub väiksema südame-veresoonkonna haigustesse, hingamisteede haigustesse ja vähktõbedesse suremise riskiga kui kehalisest aktiivsusest täielikult loobumine.

Seotud lood:

Kuid sama uuring näitas veel, et isegi ainult kaks tundi nädalas jalgsi liikumine seondub väiksema haigestumusriski ja pikema elueaga.

Pealeselle on kõndimine omamoodi arstirohuks mõistusele. Igapäevased jalutuskäigud seonduvad vanadusnõtruse e dementsuse riski 40-protsendise vähenemisega, kinnitab Rootsis tegutseva Karolinska instituudi arstiteadlane ja psühhiaatriaspetsialist Anders Hansen.

Kui pikk jalutamine teile ei sobi, tehke selle asemel päeva jooksul mitu lühikest, viie minuti kuni tunni pikkust jalutuskäiku. Kujundage endale harjumus töölaua taga püsti seista või vähemalt päeva jooksul regulaarselt püsti tõusta ja jalgu sirutada. Minge lõunapausi ajal õue ja hingake värsket õhku.

Kõige olulisem on meeles pidada, et meie kehad on evolutsiooniliselt kujunenud liikuma ning et lihtsad, loomulikud liigutused võivad olla optimaalse tervisliku seisundi säilitamiseks kõige tõhusamad.