Äsja avastatud võõrmaailm meenutab Päikesesüsteemi planeete

 (13)
Äsja avastatud võõrmaailm meenutab Päikesesüsteemi planeete
AFP/Scanpix

Hiljuti leitud eksoplaneet on esimene, mis meenutab mõnd meie enda Päikesesüsteemi planeeti, teatasid uurijad.

Planeet nimega CoRoT-9b osutus suuruselt võrreldavaks Jupiteriga. Selle orbiit on sarnane meie süsteemi kõige päikesepoolsema planeedi Merkuuri omaga, vahendab Space.com.

Ehkki planeedi kaugus tähest tundub üsna väike, on CoRoT-9b palju kaugemal ühestki gaasihiidplaneedist, mis seni käesolevas uurimuses kasutatud eksoplaneetide tuvastamise meetodi abil kaugete tähtede ümbert leitud on. Kaugus omakorda tähendab, et planeedil valitsevad leebemad tingimused kui ülejäänud gaasihiidudel, nn kuumadel Jupiteridel, kus võib esineda väga äärmuslikke temperatuurikõikumisi.

Teadlaste töörühm usub ka, et planeedi siseehitus on sarnane Jupiteri ja Saturni omale. “Nagu meie enda hiidplaneedid Jupiter ja Saturn, koosneb too planeet suuresti vesinikust ja heeliumist,” osutab rühma liige Tristan Guillot Prantsusmaal Nizzas tegutseva Côte d’Azure’i observatooriumist. “Lisaks võib see sisaldada 20 Maa massi jagu muid elemente, muu hulgas kõrgel kuumusel ja suure rõhu all vett ja kivimeid.”

Planeet avastati Prantsuse kosmoseagentuuri CNES satelliidi CoRoT abiga, mis märkas reetlikku valgussignatuuri, mille peremeestähe eest mööduv planeet Maalt vaadates tekitab. Kuna uus maailm püsib transiidil — ehk orbiidil ematähe ees — umbes kaheksa tundi, oskavad astronoomid selle kohta juba üsna palju öelda.

Seotud lood:

“Meie analüüs on CoRoT-9b kohta välja selgitanud rohkem teavet kui on teada ühegi teise sama tüüpi eksoplaneedi kohta,” teatab Didier Queloz Šveitsi Genfi ülikooli observatooriumi juurest koos mõnede teiste avastusega seotud astronoomidega.

Üks, mis teeb CoRoT-9b sedavõrd oluliseks leiuks, on selle kaugus ematähest, mis on ligi kümme korda suurem kui ühelgi teisel sama transiidimeetodiga avastatud planeedil.

Samuti pole planeedi orbiit paljude teiste seniavastatud eksoplaneetidest gaasihiidudega võrreldes keskmest eriti väljas, mis tähendab, et selle kaugus tähest ei kõigu nii metsikult nagu teistel eksoplaneetidel. Just taoline stabiilne vahemaa võimaldab CoRoT-9b-le mõõdukamat kliimat, ütlesid teadlased.

Avastusest ajakirja Nature märtsinumbris teatanud töörühm hindab CoRoT-9b pinnatemperatuuriks -20 kuni +160 C°, kusjuures päeva- ja ööpoolel on erinevused väikesed.